Töökohad, mis panevad kopsude tervisele põntsu

Ehitustöölised. Illustratsioon: Craig Robinson / PantherMedia / Scanpix

Töökohast tulenevad kopsuhaigused on üpris sagedased ning kui haigus oli varem, ägeneb see kopse ärritavas keskkonnas veelgi. 

Kopsude tervist saab kaitsta lihtsate ennetusmeetoditega nagu kaitsevarustuse kandmine ja korralik õhutamine, vahendab portaal Health. 

Ehitus

Ehitustolmu sissehingamine suurendab kopsuvähi, mesotelioomi ja asbestoosi riski. Samuti võivad pihustatavad isolatsioonivahendid viia astma tekkeni, kui neid ei kasutata õigest. Kaitsva varustuse, respiraatori kandmine ning suitsetamise ja passiivse suitsetamise vältimine vähendab riski.

Tootmine

Tolm, kemikaalid ja gaasid suurendavad tehasetöölistel astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) riski. Toidutööstuses kasutatavat maitseainet diatsetüül, mida lisatakse popkornile ja pakendatud suupistetele seostatakse surmava kopsuhaiguse obstruktiivne bronhioliidiga. Seda saab vältida lihtsate meetmetega, näiteks segamisanumate sulgemisega.

Põllumajandus

Paljudes põllumajanduslikes ametites puututakse kokku bakterikasvu produkti, endotoksiiniga.

Meditsiin

Umbes 8–12 protsenti meditsiinitöötajatest on lateksi suhtes tundlikud ning neil võib tekkida tõsine astmahoog. Isegi kui inimene ei kasuta ise lateksist kummikindaid, võivad väikesed lateksi tükid õhku kanduda, kui kaastöötajad oma kindad eemaldavad.

Koristus

Viimastel aastatel on aina rohkem mõistetud, et mõned desinfektsioonivahendid võivad põhjustada või süvendada astmat. Nendega töötades tuleb olla kindel, et ruum on hästi õhutatud ja valitud vahendid on võimalikult vähe ärritavad. Puhastades pindu, mis ei vaja nii kõrget puhtusetaset kui näiteks haigla, võiks kasutada ka turvalisemaid ja naturaalsemaid tooteid.

Autotöökoda

Töökohast tulenev astma võib olla ohuks neile, kes töötavad autoremonditöökojas. Isegi väike kogus isotsüanaate võib põhjustada astmahoogu, kui inimese organism on sellele tundlikuks muutunud. Umbes viis protsenti

Tuletõrje

Tuletõrjujad võivad sisse hingata suitsu ja muid kemikaale. Kuigi päästjad kasutavad hingamisaparaate, on probleem pigem selles, et varustust ei kanta terve töö vältel.