:format(webp)/nginx/o/2018/01/25/7512229t1h4d27.jpg)
Arstide läbipõlemine ei ole kindlasti vaid konkreetse indiviidi probleem, see mõjutab arstiabiga seonduvat palju laiemalt, kirjutab Med24 portaalis neurokirurg Väino Sinisalu.
Väino Sinisalu: arstide läbipõlemine mõjutab kogu tervishoiusüsteemi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arsti töö on stressirohke, on seda alati olnud. Seistes patsiendi parimate huvide eest, peab arst olema pidevalt kursis arengusuundumustega haiguste ravis ja ennetuses.
Tänapäeval on ravimine üha enam meeskonnatöö, sõltub üha enam arstiabi korraldusest, arstide käsutuses olevatest vahenditest. Viimaseid on aga alati liiga vähe. Arst tunnetab pidevalt, et tema töö tulemused ei sõltu vaid temast endast, vaid ka paljudest muudest teguritest, mida ta ei saa mõjutada.
Samas on patsientidel järjest suuremad ootused ravi edukusele, nad on sageli ka meditsiinisaavutustest hästi informeeritud ja neil on head teadmised oma haiguse kohta. Krooniline stress väsitab, võib viia pettumuseni töös ja elus ning vähendab töövõimet.
Ameerika psühholoog Herbert Freudenberger võttis 1974. aastal kasutusele termini «läbipõlemine», kirjeldades meditsiinitöötajatel ületöötamise ja liigsete tööalaste nõudmiste tulemusel tekkinud emotsionaalset kurnatust, millega võivad kaasneda peavalu, unehäired ja närvilisus. Tänapäeval kirjeldatakse terminiga liigse tööalase stressi järel kujunenud vaimseid probleeme ka teiste tööalade töötajatel. Ühtset läbipõlemise definitsiooni pole vastu võetud.
/nginx/o/2018/01/25/7512159t1h8e60.jpg)
Paljudele avaldatud publikatsioonidele toetudes võib väita, et arstide läbipõlemine on probleemiks paljudes maades ning seda tuleb ette järjest sagedamini, võttes näiteks USAs lausa epideemia mõõtmed. Pidev stress, seega läbipõlemine, põhjustab arstidel erinevaid vaimseid häireid: depressioon, ärevus, unehäired, alkoholism, narkootikumisõltuvus, krooniline väsimus, suitsiidimõtted.
Sageli kannatavad peresuhted, sagenevad abielulahutused, läbipõlenud arstid lähevad varem pensionile. Uuringud on näidanud, et läbipõlemissündroomiga arst teeb sagedamini vigu, on vähem motiveeritud töötama, tema patsiendid on vähem rahul osutatud abiga ega tunne end turvaliselt.
Läbipõlemise risk on seotud paljude teguritega. Olulised on isiksuse iseärasused: perfektsionistliku ellusuhtumisega isikutel ning naistel esinevad sagedamini läbipõlemise tunnused. Tähtis on koormatus tööga, sest tihti soodustavad läbipõlemist liiga pikad tööpäevad ja sagedased öövalved.
Läbipõlemise risk on suurem neil, kes pole rahul oma valitud erialaga, kellele töö ei paku rahuldust, kel on sassis töö- ja pereelu vahekord, samuti on enam ohustatud nooremad töötajad. Läbipõlemist soodustavad ka organisatsioonilised tegurid nagu halb töökorraldus, ebakompetentne juhtimine, vähesed võimalused erialaseks eneseteostuseks, nn mürgine õhkkond töökohal – autoritaarsed juhid, ebasõbralikud kolleegid jms.
Arstide läbipõlemine ei ole vaid konkreetse indiviidi probleem, see mõjutab arstiabiga seonduvat palju laiemalt. Sagedasti ei mõista või ei taha selle all kannatav arst seda enesele tunnistada, pidades seda oma nõrkuse tunnuseks, kartes olla negatiivselt märgistatud. Siin on oluline osa juhtidel, kogu organisatsioonil, et olla teadlik läbipõlemise tunnustest, mõista seda kui tõsist probleemi ning aidata ja toetada kannatavat kolleegi.
Loe pikemalt Med24st.