Tavalisest eluohtlikuks: kuidas gripp muutub surmavaks

Gripp võib ühele olla kerge, kuid teisele põhjustada ootamatut reaktsiooni. Illustratsioon: Craig Robinson / PantherMedia / Scanpix

Kuigi palavik ja valu võib olla kohutav, ei ole gripp enamasti surmahaigus. Siiski võtab gripp igal aastal Eestis mõne inimelu.

Gripp ja selle tüsistused mõjutavad üle 65-aastaseid inimesi. Selle vanusegrupi esindajad moodustavad gripisurmadest 80 protsenti. Kuid väikesed lapsed ja kaasuvate haigustega inimesed (südamehaigus, kopsuhaigus, diabeet), on samuti riskigrupis, kirjutab CNN.

Üks levinumaid põhjusi, miks gripp surmavaks võib saada, on kõpsupõletik. Kui inimene haigestub, kandub põletik kopsudesse ning korralikult ravimata kopsupõletikul võivad tekkida hilisemad tüsistused.

Sepsis ehk veremürgistus

Gripi sümptomid: palavik, lihasvalud, väsimus, on immuunsüsteemi loomulik vastus viirusele. Mõnel noorel inimesel võib see immuunvastus olla nii võimas, et põhjustab kehas hüpertsütokineemia ehk tsütokiinitormi. Tsütokiinid on valgud, mis on osa immuunvastusest, mis tsütokiinitormi puhul väljuvad füsioloogilistest piiridest, vallandavad omakorda uue tsütokiinide ja mitmete teiste biokeemiliste vahendajaainte hulga. Hüpertsütokineemia täpseid mehhanisme siiani ei tunta.

Südameinfarkt

Kolmapäeval inglise teadusajakirjas avaldatud uuring leidis, et südameinfarkti esinemise võimalus kuuekordistus esimesel seitsmel gripipäeval. Uuringus vaadeldi üle 35-aastaseid gripiga haiglaravi vajanud täiskasvanuid. Arvatakse, et risk on suurem samuti vanemaealistel. Uuringus ei tuvastatud põhjuseid, miks gripp südameinfarktini viib, kuid uurijad uskusid, et viirushaigus tekitab põletikku, stressi  ja veresoonte kitsenemist, mis suurendab vererõhku.

Ohud lastele

Enamik alla viieaastastest lastest, lausa 99 protsenti, kes grippi haigestuvad, pärinevad arenevatest maadest. Laste suremusrisk arenenud maades ei ole suur, kuid vanusest olenevalt on nad haavatavad erinevatele riskidele.

Kõige enam surevad grippi alla üheaastased imikud ja alla viieaastased lapsed. Lapsed haigestuvad grippi kergemini ja tavaliselt on esimesed gripi levitajad. Samuti ei paku gripivaktsiin neile sama kaitset, mis täiskasvanutele. Imikutel puudub immuunkogemus ning seetõttu erineneb nende immuunvastus täiskasvanute omast. Sama juhtub ka eakate inimestega.

Lastel kipuvad tekkima kaasuvad põletikud, sest grippi haigestumine muudab nad pisikutele vastuvõtlikumaks. Kui lapse immuunsüsteem võitleb juba gripiga ning lisaks sellele ka teise haigustekitajaga, võib tagajärjeks olla sepsis.

Kuigi täiskasvanutel ja lastel on samad gripi sümptomid, kipub lastel olema tihedamini kõhulahtisust ja oksendamist. See võib viia vedelikupuuduseni, mis imiku ja väikelapse eas võib olla eluohtlik.