Viis jooksmisega seotud müüti, mida ei tasu uskuda

Jooksmine on mõnus kardiotreening. Foto: Panther Media/Scanpix/ Volodymyr Melnyk

Jooksmise kohta räägitakse erinevaid lugusid, näiteks arvatakse, et jooksu ajal ei tohiks kunagi kõndida, kuid tegelikult võivad need viia vigastuste, kaalutõusu või ületreenimiseni. 

Seega toob Business Insider välja viis levinud arusaama, mis ei vasta tõele. 

1. Joostes ei saa kasvatada lihaseid või neid praeguses vormis hoida

Inimene võib joosta ja hoida (või isegi suurendada) lihasmassi nii kaua, kui ta tarbib piisavalt kilokaloreid ja ei treeni üle. Ajakirjas PLOS ONE avaldatud uuringust selgus, et vastupidavustreening ei takistanud edaspidistes jõutreeningutes maksimumi andmist ja raskuste suurendamist. 

Jooksmine vähendab ainult siis inimese lihasmassi, kui ta lõpetab jõutreeningu ja hakkab jooksma väga pikki vahemaid. Nii kaua kui teha jõutrenni vähemalt kolm kuni neli korda nädalas, keskendudes igale lihasrühmale kaks korda nädalas ja lubades oma kehal piisavalt puhata, muutub ka inimene tugevamaks.   

2. Kui jooksed, langetad kindlasti kaalu

Kui küsida jooksjalt, kas ta on võtnud võidujooksuks valmistudes juurde, on üsna tõenäoline saada jaatav vastus. Jooksmine ei võrdu alati kaalulangusega. 

Kuigi kulutad trenni ajal kilokaloreid, ei tähenda see seda, et veedaksid kogu päeva kalori defitsiidis. Inimesed arvavad sageli, et nad võivad süüa ükskõik mida, sh töödeldud ja rämpstoite, kui nad jooksevad nädalas mitu korda.

Selline mõtlemine võib hoolimata trennist viia lisakilogrammide kogunemiseni. Uuri järele, et su toitumine vastaks aktiivsuse tasemel ning tarbi tervislikke sööke. 

3. Tõelised jooksjad ei tee kõndimiseks pause

Proovi seda rääkida Jeff Gallowayle, kes on tuntud kui legendaarne maratonijooksjate treener. Tema on nn jookse-kõnni-jooksed meetodi looja. Tema süsteemi järgi tulebki jooksu planeerida kõndimise pausid. See aitab vähendada vigastuste riski, taastuda kiiremini ja joosta kauem. Ei tasu arvata, et see süsteem on mõeldud ainult algajatele. Seda kasutavad sageli näiteks inimesed, kes jooksevad ainult mõnel hooajal, näiteks loobuvad talvel jooksmisest. Lisaks kasutavad seda ka inimesed, kellel on probleeme vigastustega. 

4. Pead jooksma iga päev, et olla parem jooksja

Fitness-treener Meghan Takacsi sõnul on see kõige hullem jooksmisega seotud müüt. «Paljud jooksjad, eriti uued alustajad, tunnevad, et nende vorm kaob ja areng peatub, kui nad ei jookse iga päev,» rääkis ta. 

Takacs ütles, et rohkem jooksmine ei tee inimesest tingimata paremat jooksjat. See võib hoopis tõsta vigastuste risk. Kui keha ei ole uue olukorraga kohanenud, võib see kahjustada luid või liigseid.

5. Iga jooks peaks olema intensiivne ja kestma kaua

Takacsi sõnul tuleks kombineerida raskeid treeninguid tempo hoidmise jooksude ning ka lühemate ja kiiremate jooksudega. Nii teed aeroobset ja anaeroobset trenni ning saad paremaks jooksjaks.