Noor ema palub annetajatelt viimast õlekõrt verevähi alistamiseks
Täiendatud: haigekassa ütles naisele «ei»

Maily.

FOTO: Vähiravifond/erakogu

Vähiravifond ulatas abikäe Maily Lubergile (35), kes võitleb ägedaloomulise lümfoidse leukeemiaga. Diagnoosi sai ta üle kolme aasta tagasi oma sünnipäeval.

Kahe poja ema Maily neljanädalane ravikuur ravimiga Blincyto maksab 57 000 eurot, millest naine katab kümnendiku ja fond ülejäänu, teatas vähiravifond «Kingitud elu». See on tema viimane õlekõrs ja ta on esimene eestlane, kes seda ravimit kasutab. Fond kutsub kõiki eestimaalasi üles naise elu ja tervise heaks annetusega panustama.

«Minu võitlus võitlus ägeda lümfoblastse leukeemiaga sai alguse 2014. aasta sügisel, kui olime just naasnud soojamaareisilt Bulgaariast ja väsimus võttis pärast puhkust võimust.  Ühel õhtul tundsin ennast kohutavalt väsinuna. Elame viiendal korrusel ja mu jõud sai kolmandal korrusel täiesti otsa,» kirjeldas naine. 

«Haigus oli arenenud päris kaugele ja tuli kiiresti alustada keemiaraviga. Olin pikalt haiglas, enne kui koju lubati. Haiglasse naastes olin kusagilt üles korjanud kopsupõletiku. Tablette tuli süüa ikka kamaluga - rekord võis olla 60-70 tabletti korraga,» rääkis naine.

Abikaasa pakkus, et see viitab madalale hemoglobiini tasemele ning tuleb minna vereproove andma. Maily läkski perearst Maimu Johansoni juurde, kes suunas ta vereproove andma, mitte ei väitnud, et tegu on kevadväsimusega ja peaks lihtsalt vitamiine sööma, nagu paljud perearstid teevad.

Perearsti sõnul ei olnud ta kunagi varem nii halbu verenäitusid näinud ja ta suunas naise Mustamäe haiglasse. «Pärast seitsmetunnist ootamist haigla EMO koridoris kutsus arst meid kabinetti ja mind jäeti haiglasse. Terve järgmine päev sõelusin kabinettide vahet. Torgiti siit ja torgiti sealt, kuid targemaks tol päeval ei saanudki,» meenutas naine.

Saabus reede, 17. oktoober, mis oli Maily sünnipäev. Paraku jäi õnnelik päev üürikeseks, sest ennelõunal teatas arst, et tal on äge verevähk. Naise sõnul ei sooviks ta seda tunnet kellelegi, eriti veel omaenda sünnipäeval. 

«Haigus oli arenenud päris kaugele ja tuli kiiresti alustada keemiaraviga. Olin pikalt haiglas, enne kui koju lubati. Haiglasse naastes olin kusagilt üles korjanud kopsupõletiku. Tablette tuli süüa ikka kamaluga – rekord võis olla 60–70 tabletti korraga,» rääkis naine.

2015. aasta märtsis tulid head uudised: Maily oli haigusest puhas ja sai edasi säilitusravi. Enesetunne läks aina paremaks, naine sai tööle naasta ning juuksedki olid pärast kurnavat ravi taas kohevaks muutunud. 

«Tahaksin tänada oma tööandjat Rimi Eesti Foodsi, kes vaatamata pikale haigusperioodile oli valmis mind ära ootama. Samuti olen tänulik kõikidele Rimi töötajatele, kes on meie perele nii rahaliselt kui ka moraalselt toeks olnud,» sõnas naine.

Terve 2016. aasta möödus ilma tagasilöökideta ning möödunud aasta augustis saabus ka rõõmustav uudis: vereanalüüsid on puhtad. Maily ravi lõpetati ning ta jäi vaid jälgimise alla. Kuid kahjuks jäi rõõm üürikeseks.

«Septembri lõpus hakkasid peavalud ja tekkis uuesti väsimus. Raviarst dr Palk kutsus mind kohe enda juurde ja läbivaatusel selgus, et mu põrn on suurenenud ja see ei tõota head. Tehti viivitamatult uued analüüsid, mis näitasid, et haigus on tagasi. Arst ütles, et seekord tuleb teha vereloome tüvirakkude siirdamine, sest ilma selleta on lootus terveks saada olematu,» selgitas Maily. See tähendas tema jaoks uusi analüüse ja uut keemiaravi. Jõuludki tuli veeta haiglas, vana-aastaõhtuks lubati ta aga koju. 

Tänavu jaanuari alguses võetud luuüdianalüüsidest selgus, et blastide tase on taas tõusuteel – see tähendab, et senine keemiaravi ei andnud tulemusi ja haigus süveneb. 

«Tõsine tagasilöök pani taas küsima: mis edasi? Kas nüüd ongi kõik? Dr. Palk ütles, et on veel üks võimalus – ravim nimega Blinatumomab. Sellega on võimalus organism blastidest nii palju puhtaks ravida, et saaks ära teha tüvirakkude siirdamise,» rääkis Maily. 

Vahepeal leiti Mailyle kolm potentsiaalset tüvirakkude doonorit, kuid selgus ka see, et  vajalik ravim ei kuulu haigekassa soodusravimite nimekirja. Möödunud aastal tehti haigekassale sellesisuline ettepanek, kuid see lükati tagasi. 

«Esimene ehmatus oli suur, kui raviarst teatas, et mulle vajalik ravi maksab umbes 200 000 eurot ja haigekassast lootust abi saada pole. Tundsime, et nüüd on lõpp. Sellist raha me kusagilt kokku ei saa. Ei ole väärtuslikku kinnisvara, mida müüa, ega «Onu Sämi» Ameerikas,» nentis naine.

Maily ravi koosneb kahest neljanädalasest etapist ning arstid avaldasid lootust tulemusi näha juba pärast esimest etappi. Pärast läbirääkimisi ravimitootjaga ning arvestust, et ehk piisab ühest ravikuurist, jäi perel tasuda arve 57 000 eurot, mis käib neile selgelt üle jõu.

Arsti soovitusel haaraski Maily viimasest õlekõrrest – vähiravifondist «Kingitud elu» –, kuhu oli varasemalt isegi annetanud. «Arstide sõnul mul aega oodata ja raha koguda pole. Keemiaraviga jätkates prognoositakse mulle vaid keskmiselt neli kuud. Nii ongi meie perele ainsaks õlekõrreks vähiravifondile ja heade inimeste abile lootmine. Olgugi et ka selle ravimiga on riskid väga kõrged ja tulemus ei ole garanteeritud, annab see siiski meile veel lootust,» rääkis Maily.

Naine kiidab väga oma arste – dr Katrin Palki ja dr Meriken Rossi –, lisaks tervet osakonnatäit õdesid, kes on talle aastate jooksul nii palju toeks olnud. «Mul on võrratud lapsed ja hea abikaasa. Toetavad õed, vennad ja teised sugulased. Mind on õnnistatud lugematu hulga sõpradega. Loodan siiralt, et kõigi nende ja ka vähiravifondi ning selle lahkete annetajate abiga saan veel ühe võimaluse haiguse seljatamiseks.»

Maily võitlust saab toetada sihtotstarbelise annetusega (märkides makse selgitusse «Maily»): 

Maksesaaja: SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu

  • Swedbank: EE212200221059073061
  • SEB pank: EE211010220228917224
  • LHV pank: EE137700771001442514
  • Danske pank: EE133300332166860001
  • Nordea pank: EE591700017003638161

Vaata annetamise kohta rohkem vähiravifondi kodulehelt.

Haigekassa andis eitava vastuse

Vähiravifond kirjutab oma Facebooki lehel, et Maily pöördus 17. jaanuaril erandkorras abi saamiseks ka haigekassa poole. Eile laekus vastus, et haigekassa ravi ei toeta ning jätab naise taotluse läbi vaatamata.

Haigekassa esindaja kirjutab noorele naisele järgmist:

«Haigekassa võtab oma kindlustatult üle tasu maksmise kohustuse talle välisriigis osutatud tervishoiuteenuse eest juhul, kui meie kindlustatule on osutatud tervishoiuteenust välisriigis ehk väljaspool Eestit asuvates raviasutustes.

Märgite enda taotluses, et ravi on plaanis läbi viia Tallinnas SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Kuna soovite saada teenust Eestis paiknevas raviasutuses, siis ei vasta Teie taotlus välisriigis osutatud teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise eeldustele.

Analüüsisime Teie taotlust ka nendest RaKS (ravikindlustusseadus) sätetest tulenevalt, mille kohaselt me võtame üle tasu maksmise kohustuse ravimite erandkorras kompenseerimisel ja meie kindlustatule Eestis osutatud tervishoiuteenuste eest.

RaKS § 41 lõike 8 kohaselt, saab haigekassa ravimi eest tasu maksmise kohustuse üle võtta, kui täidetud on järgmised põhieeldused:

1) ravim on kasutatav ambulatoorseks raviks ja

2) ravim on kantud haigekassa ravimite loetellu või ravimile on väljastatud ühekordne sisseveo- ja kasutamisluba.

Selgitame, et ravimi BLINCYTO (blinatumomab) osas ei ole põhieeldused tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks täidetud.

Loe täismahus vastust Vähiravifondi veebilehelt.

Populaarne

Tagasi üles