Piiriäärsed perearstid: uus põlvkond ei joo end surnuks

Läti õlu ei ole enam nii odav kui varem. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kui eilses arvamusloos leiti, et Lõuna-Eesti inimesed võivad end peagi surnuks juua, siis Läti piiri lähedal töötavad perearstid sellega ei nõustu ning arvavad, et vägijoogiga liialdamine on hoopis vähenenud.

Perearstide sõnul ei ole alkoholitarbimine suurenenud, pigem võib märgata vastupidist ning seda just noorte seas. Alkoholist tulevad tervisekahjud muutuvad surmavaks aga aastatega ning ilmselt ka seetõttu nendivad perearstid, et tervisekahjusid on märgata eelkõige vanemaealistel inimestel.

37-aastase töökogemusega Antsla perearst Marget Moppel tõdes, et Eesti piiriäärsetel aladel sellisest muutusest rääkida ei saa. «Perifeerias on tunduvalt asi paranenud. Uus põlvkond ei joo ennast surnuks. Kuid rääkides Eestist üleüldiselt näen, et noortel on päevakorras hoopis narkootikumid ja eriti kanep» rääkis Moppel. 

Alkoholi mõju kehale on tema sõnul aeglasem, kuid narkootikumid on salakavalamad ning kanepi puhul saab rääkida aju kahjustavast mõjust, mis pikaajalisel tarbimisel võib mõne inimese viia psühhoosi või ka skisofreenia tekkimiseni.

Vägijook kahjustab tohtri sõnul kõige rohkem maksa ja kui joomine lõpetada, siis maks taastub. Moppel tõdes, et kui on tekkinud juba tsirroos, siis maks enam muidugi ei taastu. «Mõnikord ma imestan, et kuidas organism vastu peab, kui inimene on juba 40 aastat joonud. Enamasti ei ole näha südameveresoonkonna kahjustusi, vaid pigem maksa ja neerude probleeme, mis on õnneks kergemini taastuvamad,» rääkis ta. 

Tõrva pereõde rääkis, et mingit muutust ta alkoholitarbimises täheldanud ei ole. «Kes joob, see joob ikka ja need kes alkoholi ei tarbi, ei ole ka seoses piirikaubandusega seda tegema hakanud,» rääkis pereõde. Patsientide hulgas on tema sõnul keskealisi inimesi, kel on alkoholiprobleeme juba varasemast ajast.

Ikla piirist umbes 20 kilomeetri kaugusel asuva Häädemeeste perearst Kaia Metsaoru tõdes, et alkoholi tarbimise või piiriülese alkoholikaubanduse mõju ta oma patsientidel täheldanud ei ole. «Noorte osas on asi hea, vanemad inimesed, kes on ammu alkohoolikud, on seda endiselt,» rääkis Metsaoru.

Tema sõnul oli alkoholitarbimine probleemiks kümme aastat tagasi, kuid praegu on vägijoogiga liialdamine pigem langevas tendentsis, seda eriti noorte seas. «Pole enam bussijaamas ega poe ees istujaid. Tõsi ta on, need vanad alkohoolikud, kes kunagi seal olid, on juba surnud,» rääkis Metsaoru.

Perearst sõnul halvendab alkohol tervist aeglaselt ja kahjustab korraga paljusid organeid. «Alkohol halvab maksa, südant, aju, närve ja liikumist. Alkoholi tarbimisest tulev surm võtab väga kaua aega, väljaarvatud muidugi traumade puhul,» sõnas Metsaoru. Siiski ei ole ta oma patsientide puhul purjus juhtimisest või alkoholijoobest tingitud õnnetuste kasvu märganud.

Valga perearst Terje Talvi nooremaealistel patsientidel tervisemuutusi märganud ei ole. «Mul on rohkem nooremaealiste ja laste nimistu ning ma ei ole märganud, et oleks alkoholiga seotud muutusi esinenud. See on võib-olla rohkem vanemaealiste probleem,» lisas Talvi.

Ka Antsla perearst Krista Reva sõnul pole ta täheldanud oma patsientidel alkoholiga seotud tervisekahjude suurenemist.