Perearstid kurdavad suurt töökoormust ja liigset bürokraatiat

Nõmme munitsipaalperearstikeskuses teeb paberitööd arstide asemel selle juhataja Eve Karmo.

FOTO: Priit Simson

Riigikontrolli auditi käigus korraldatud perearstide küsitlusest selgus, et kõige rohkem kaevatakse liig suure töökoormuse ja pideva kohustuste lisandumise üle.


Suurt töökoormust kurtis 24 protsenti küsitlusele vastanud perearstidest. Nad mainisid seejuures pidevat kohustuste lisandumist ja seda, et praksise juhtimine võtab võimaluse täita kodus oma pereema kohustusi.

Asendus- või abiarstidest tundis puudust iga viies perearst. Sel põhjusel ei saa nad endale puhkust või haiguslehel olemist ega ka koolitusi lubada. «Teeme asendusi omavahel, aga samal ajal ei ole vastuvõtt täismahus,» kommenteeris üks vastanutest.

Uuringust nähtus, et perearstid tunnetavad probleeme suhtlemisel eriarstidega. Et üldse patsienti eriarstile saada, peab perearst sageli isiklikke tutvusi kasutada. Soovida jätab infovahetus.

Mõningatele spetsialistidele ja uuringutele on järjekorrad liiga pikad. Mainiti ka, et eriarstid suhtuvad halvasti teisese arvamuse võtmisse. «Eriarstile peaks eelisjärjekorras pääsema need haiged, kes on selleks perearsti poolt korrektselt ette valmistatud ja saatekirjad nõuetekohaselt vormistatud,» kommenteeris üks küsitletuist.

Meditsiinivälistest asjaoludelt märkisid perearstid suurt bürokraatiat, haigekassa liigset kontrolli ja sekkumist arsti otsustesse ning üle pea käivat aruandlust. Tulemusena saab perearst teha vähe arsti tööd, nii et keegi teda ei segaks.

Mainiti ka , et arst ei ole sotsiaallepitaja ja sotsiaalküsimustega peaks teised tegelema. Üldse soovisid perearstid oma meeskonda lisaks pereõele veel  teisigi spetsialiste.