Günekoloog Külli Idla selgitab: kas korduvad abordid on naise tervisele ohtlikud?

Lääne-Tallinna Keskhaigla günekoloogiaosakonna juhataja dr Külli Idla. Foto: Erakogu foto

Raseduse katkestamine on teadlik otsus, mida naisel tuleb kinnitada allkirjaga ja selle tegemisel vanusepiiranguid ei kehti.

Eesti Vabariigis võib rasedust katkestada millisel iganes põhjusel, kui see ei ole kestnud kauem kui 11 nädalat. 11–21 nädalat kestnud rasedust võib naine katkestada tervisest või vanusest tulenevatel põhjustel.

Abordi ja SOS-pilli kohta käivatele küsimustele vastab Lääne-Tallinna keskhaigla günekoloogiaosakonna juhataja Külli Idla.

Kas ja kuidas peab naine end abordiprotseduuriks ette valmistama?

Kui naine on soovimatult rasestunud ja soovib raseduse katkestada, peaks ta võimalikult ruttu pöörduma günekoloogi vastuvõtule. Lisaks raseduse diagnoosimisele sedastab günekoloog ka täpse raseduse suuruse, teeb vajalikud analüüsid ja tutvustab võimalikke raseduse katkestamise meetodeid ning nendega kaasnevaid riske. Juhul kui naine jääb kindlaks oma soovile rasedus katkestada, väljastab günekoloog saatekirja raseduse katkestamiseks ning raseduse katkestamise protseduuriga nõusolekulepingu. Viimane tuleb enne raseduse katkestamise protseduuri algust naisel allkirjastada, mis tähendab, et naine peab võtma teadlikult vastu otsuse, et ta on protseduuriga nõus, protseduuri käiguga kursis ja riskidest teadlik.

Kas abordi puhul kehtib ka mingisugune «limiit»? Kas naise organism satub juba suuremasse ohtu, kui aborte on tehtud näiteks 2–4 korda?

Sellist limiiti ei ole. Küll aga on korduvalt rasedusi katkestava naise teadlikkuses ja nõustamises ilmselt puudujääke. Tänapäeval on rasestumisvastaste vahendite arsenal lai ning rasestumisvastased vahendid ise ja informatsioon nende kohta kõigile kättesaadavad. Alati võib pöörduda günekoloogi vastuvõtule ja/või noortenõustamiskeskustesse täpsema informatsiooni saamiseks ja koos spetsialistidega valida välja just konkreetsele naisele/paarile individuaalselt sobiv rasedusest hoidumise meetod.

Milliseid muutusi abort naise organismis põhjustab ja kas on midagi, mida ta peab selle järgselt teadma või vältima?

Ilmselt ei tule tänapäeval kellelegi üllatusena, et abort on äärmuslik nn «pereplaneerimise» meetod. Abort kujutab endast jõhkrat vahelesegamist naise organismi normaalsesse füsioloogilisse seisundisse, põhjustades «suurt segadust» organismi hormonaalses tasakaalus ning emotsionaalset stressi kõige nendega kaasnevaga.

Kui siiski raseduse katkestamine on vältimatu ja naine oma otsuses kindel, tutvustab günekoloog abordile eelneval vastuvõtul naisele võimalikke riske ja selgitab vajalikku järgnevat käitumitaktikat, minimeerimaks riske võimalike tüsistuste tekkimise suhtes. Siinkohal tahaksin märkida, et tänapäevased raseduse katkestamise meetodid on suhteliselt ohutud, kuid mitte täiesti riskivabad.

Kas alaealisi ja täiskasvanuid puudutavas protseduuris on mingeid erisusi (nt. alaealisel vaja vanema kinnitust, taastumine erinev)?

«Tehnilises» mõttes protseduuri kulus ega taastumises erinevusi ei ole. Küll aga on alaealine tütarlaps sotsiaalses mõttes veel ebaküps ning tema nõustamine peab olema väga põhjalik. Loomulikult on hea, et tütarlapse vanemad/eestkostjad on oma järeltulija probleemidega kursis ja talle toeks, kuid hetkel kehtivad Eesti Vabariigi seadused lubavad alaealisel tütarlapsel ise otsustada, kas rasedus katkestada või mitte. Vajadusel kaasatakse selle otsuse tegemisse ka sotsiaaltöötajad.

Milliseid muutusi põhjustab naise organismis SOS-pilli tarvitamine?

SOS-pill kujutab endast suhteliselt suures doosis ühekordselt manustatavat kollakeha-hormooni sisaldavat tabletti. SOS-pilli funktsioon seisneb selles, et ta pidurdab või lükkab edasi ovulatsiooni ehk munaraku «küpsemist». Kui munarakk on juba vabanenud, viljastatud ja pesastunud, siis SOS-pill enam midagi muuta ei saa. SOS-pilli peaks võtma pärast kaitsmata vahekorda võimalikult kiiresti, sest siis on selle tõhusus kõige suurem. Uuringud on aga näidanud, et SOS-pilli maksimaalne efektiivsus ilmneb 72 tunni jooksul pärast vahekorda.

Kas SOS-pilli tarvitamise sageduse kohta on ka anda mingisugune norm või soovitus, kuna ilmselt pole hea neid lõputult sisse süüa?

SOS-pillidega võib kaasneda menstruaaltsükli häireid (ebakorrapärane veritsus, verehulga muutus jne). SOS-pill on nn hädaabi-pill ja põhjustab muutuseid naise organismi normaalses hormonaalses tasakaalus. Seetõttu ei soovitata SOS-pille võtta sagedamini kui üks kord menstruaaltsükli jooksul, st üks kord kuus. Enamasti tekib vereeritus nädala jooksul pärast pilli võtmist ja tavapärane tsükkel taastub järgmise 1–2 kuu jooksul. Juhul kui elatakse partneriga suhteliselt regulaarset suguelu, on sellise «hormonaalse segaduse» vältimiseks ja rasedusest tõhusamalt hoidumiseks soovitatav kasutada püsivaid rasestumisvastaseid meetodeid.

Abordid Eestis

• 2016. aastal tehti 15–49-aastaste naiste seas 6246 aborti, mis teeb 44 raseduse katkestamist 100 elussünni kohta.
• Kui 1970. aastatel ületas abortide arv elussündide oma lausa kahekordselt, siis nüüd on see arv vähenenud lausa kuus korda.
• Raseduse katkestamine on küllaltki ohutu protseduur, kuid naine peab olema teadlik võimalikest riskidest.