Perearstid: maatohtrile tuleks palju rohkem maksta

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rannu sai uue ja kena perearstikeskuse. Pildil perearst Evelin Vatsa.
Rannu sai uue ja kena perearstikeskuse. Pildil perearst Evelin Vatsa. Foto: Margus Ansu

Perearstide hinnangul tuleks maapiirkonnas nende kolleegidele palju rohkem maksta ja luua neile riigi abiga töötamiseks korralikud tingimused.


Maale saaks perearste tööle meelitada suure raha ja heade tingimustega, leidsid riigikontrolli küsitlusele vastanud perearstid. Selleks võiks tasustamisel kasutada hajaasustuse koefitsienti

Kohalik omavalitsus võiks tohtritele kasutada anda tasuta praksiseruumid, tasuda kommunaalkulud ja aidata korraldada transporti. Kaaluda võiks riikliku stardiraha sisseseadmist.

Teiseks tuleks lahendada asendusarstide küsimus, et perearst saaks ettenähtud puhkuse ja käia ennast täiendamas. Asendaja otsimine ei peaks olema arsti enda asi, vaid selleks võiks toimida kindel ja usaldusväärne asendusarstide süsteem.

Sageli on noorele tohtrile maal probleemiks ka töö puudumine abikaasale ja hariduse kättesaadavus lastele. Perearstide hinnangul tuleks arendada regionaalpoliitikat, nii et arstil oleks maal ka pärast tööd midagi teha.

Maal on tavaliselt mureks ka perearsti väike nimistu. «Kui piirkonnas pole piisavalt elanikke, pole perearstil sissetulekut loota, olgu ta siis kui tahes tubli,» leidsid küsitletud tohtrid.

Positiivsena mainiti, et maal on inimesed sõbralikumad kui linnas ja pole ka nii pealetükkivad. Samas on maal rohkem koduvisiite ja raskes seisus patsiente.

«Maatohtril ei peaks tekkima tunnet, et enam ei jõua, aga praksisest ära minna ka ei saa, nagu praegu pahatihti on. See põletab lühikese ajaga inimese läbi,» kirjutas üks vastanu.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles