Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Terviseamet hoiatab: grippi haigestunute arv hakkab lähiajal suurenema

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Gripile on iseloomulik haiguse äkiline algus, kõrge palavik ja lihasvalu.
Gripile on iseloomulik haiguse äkiline algus, kõrge palavik ja lihasvalu. Foto: imago stock&people/imago/blickwinkel

Terviseametile edastatud andmete põhjal võib öelda, et järgnevatel nädalatel on oodata ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestunute arvu pidevat suurenemist. 

Oluline haigestumise kasv toimus juba eelmisel nädal, mil arstide poole pöördus 4656 inimest, neist veidi alla poole olid lapsed. Grippi haigestumise intensiivsust võib terviseameti sõnul hinnata nüüdsest keskmiseks ja levikut laialdaseks.

Kui haigestunute koguhulk kasvas eelneva nädalaga võrreldes 22 protsenti, siis grippi või gripitaolistesse haigustesse haigestunute osa nende hulgas kahekordistus. 

Ringlevad viirused

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on kujunenud gripiviirused, nende osakaal on muude viiruste seas tõusnud 70 protsendini. Endiselt domineerib B-gripiviirus (52,4 protsenti), A-gripiviirusega seotud haigestumised moodustuvad 19 protsenti.

15 protsendil juhtudest on haigestumised seotud RS-viirusega, väiksema osa haigestumiste taga on rino-, adeno- ja paragripiviirus. Laboratoorse kinnituse said 250 gripiviirust, neist 67 olid A- ja 183 B- gripiviirus. 

Raskekujulised gripijuhud

Haigestunute arv püsis muutumatuna väikelaste (0–4-aastased) seas, kuid kolmekordistus vanemaealiste hulgas. Hooaja algusest on gripi tõttu vajanud haiglaravi 121 patsienti. Haiglaravivajanutest 57 protsenti on olnud täiskasvanud ja vanemaealised, ülejäänud olid lapsed.

Nelja haigla andmeil on hooajal gripi tõttu intensiivravi vajanud 11 inimest, kes on vanemad kui 47-aastased. Kõik intensiivravi vajanutest kuulusid riskirühmadesse, ühe patsiendi puhul andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid, küll on teada, et ükski intensiivravile sattunud patsient ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.

Terviseameti andmeil on gripist tingitud tüsistuste tõttu lahkunud sel hooajal kolm vähemalt 75-aastast inimest.

Kaitse ennast ja oma lähedasi

Kõige kindlama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine, aga vaktsineerida oleks tark enne gripiviiruste laialdast levikut, sest kaitse kujunemine võtab aega.

Seega tuletab terviseamet meelde, et gripp on tõsine haigus, seega soovitame kindlasti püsida haigena kodus. Teiste inimeste säästmiseks katke köhides ja aevastades suu. Hoidke võimalusel haigega vahet, soovitavalt vähemalt meeter, ning peske tihti ja korralikult käsi.

Tagasi üles