Ministeerium selgitab: kas arsti juurde minnes võib keelduda andmete salvestamisest

Kuvatõmmis veebilehelt digilugu.ee Foto: digilugu.ee

Alates 2009. aasta 1. jaanuarist on kõik Eesti tervishoiuteenuse osutajad kohustatud patsiendi terviseandmeid tervise infosüsteemi edastama. Seega arst peab teenuse dokumenteerima ja edastama. Küll on patsiendile jäetud võimalus andmed sulgeda. 

Eesti valinud terviseandmete kogumise mudeli (opt-out mudel), mis tähendab, et patsiendil ei ole võimalik keelata andmete kogumist tervise infosüsteemi, kuid tal on võimalus keelata tervishoiuteenuste osutajate juurdepääs oma terviseandmetele nii üksikdokumentide kaupa kui ka tervele digiloole.

Näiteks, kui patsient ütleb visiidi lõpus, et palun sulgege dokument tervishoiuteenuse osutajatele, siis jääb sellele dokumendile märge juurde ja kui arst saadab selle tervise infosüsteemi, siis on see on seal teistele tervishoiuteenuste osutajatele suletud, selgitavad sotsiaalministeerium ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Küll aga on sellel suletud dokumendil osa infot ikkagi avatud riiklikele andmekogudele/registritele.

Millised riiklikud andmekogud/registrid seda infot kasutavad?

Juurdepääs andmekogule peab olema alati põhjendatud ja selleks peab olema õiguslik alus (inimese nõusolek, seadus vms). Seadusega on sätestatud võimalus sulgeda dokumente või digilugu tervikuna tervishoiuteenuste osutajale (arstile). Näiteks ei ole inimesel võimalik takistada õiguskaitseorganite tööd – kui kohus nõuab andmeid välja vaidluse lahendamiseks, siis ei saa see olla takistuseks.

Registrite puhul on selliseks näiteks vähisõeluuringute register. See tähendab, et register täidab ikkagi oma eesmärki – ükski ametnik ei vaata andmeid tervise infosüsteemis, kuid register selekteerib tehnilise kanali kaudu välja uuringu gruppi kuuluvate inimeste andmed, keda kutsutakse tasuta sõeluuringule – kõik ikka selleks, et haigust võimalikult vara avastada.

Põhimõte on see, et ühelgi ametnikul ega asutusel ei ole õigust vaadata ühegi inimese terviseandmeid ilma põhjuseta, vaid see saab toimuda vaid õigusaktides ette nähtud eesmärgil ja ulatuses. Lisaks saab iga inimene ise vaadata, kes tema terviseandmeid on vaadanud, sest igast andmevaatamisest jääb jälg.

Oluline on siinkohal märkida, et tervishoiuteenuse osutaja enda infosüsteemis jääb arsti koostatud dokument alati arstile kättesaadavaks. Samuti tagab süsteem selle, et kui inimene soovib oma andmed uuesti teiste tervishoiuteenuste osutajate jaoks avada, siis on need andmed infosüsteemis olemas.

Patsient saab dokumente sulgeda ka internetis

Samuti on võimalik riikliku patsiendiportaali kaudu patsiendil endal tervise infosüsteemis olevaid dokumente sulgeda/avada. Sellisel juhul hoiatatakse patsienti, mida see otsus temale tähendab. See tähendab, et tervishoiuteenuse kvaliteet võib kannatada, kuna arst ei näe uuringute tulemusi, ei tea varasemaid eriarsti märkusi jms.

Oma sisult teenib dokumenteerimine mõlema poole huve – st nii patsiendi kui ka tervishoiuteenuse osutaja huve. Ühelt poolt on oluline fikseerida tervislik seisund ja vajadusel suunata patsient edasi, teisel juhul tuleb osutatud teenus nõuetekohaselt kirja panna, kuna vaidluste korral peab arst näitama, et ta tegutses patsiendi huvides oma parimal moel.