:format(webp)/nginx/o/2016/08/01/5678177t1h2ff0.jpg)
Terviseameti sõnul ei ole vaja ühisveevärkides kasutatava põhjaveeallikate pärast muretseda. Küll aga tuleks analüüsida erakaevude veekoostist.
Terviseameti sõnul ei ole vaja ühisveevärkides kasutatava põhjaveeallikate pärast muretseda. Küll aga tuleks analüüsida erakaevude veekoostist.
Terviseamet teatab, et ühisveevärkide kaudu meie elanikeni jõudev joogivesi, sh Ida-Virumaal, vastab üldjuhul kõikidele joogiveele esitatud kvaliteedinõuetele. Selle tagab asjaolu, et joogivee allikatena kasutatakse Ida-Virumaal sügavamaid (kambrium-vendi) ja ka madalamaid (kvaternaari) kihte, kui seda on põlevkivi sektorist enim mõjutatud kogumid.
Põhjaveekogumeid, mis on halvemas seisundis, üldjuhul ühisveevärkide joogivee allikaks ei valita. Mis aga puudutab seda osa tarbijatest, kes ammutavad igapäevase joogivee erakaevudest, siis erakaevude veekvaliteedi üle riiklik järelevalve puudub. Erakaevude omanikel tuleb kaevuvee kvaliteeti ise kontrollida ja vajadusel parandada.
Vett tuleks esmajoones kindlasti analüüsida mikrobioloogiliste näitajate järgi, sest need kujutavad endast kõige vahetumat terviseohtu. Põllumajanduspiirkondades või nende vahetus läheduses asuvate kaevude vees tuleks täiendavalt uurida lämmastikühendeid (ammoonium, nitrit ja nitraat) ja ka pestitsiide, Lääne-Eestis ka fluoriide.
Terviseameti kolm soovitust kaevuvee hindamiseks: