Ülemaailmne pingutus vähiga võitlemisel: milline roll selles inimesel endal ja milline ühiskonnal

Sünnimärkide ja nahamoodustiste kontrollimine võimaldab ennetada nahavähki. Foto: Fabrice Michaudeau/PantherMedia/Scanpix

Eesti Vähiliit juhib ülemaailmsel vähiga võitlemise päeval ühiskonna tähelepanu sellele, et Eesti riik vajab terviklikku ja süsteemset haiguste ennetamise programmi, mille keskmeks on inimene.

Ülemaailmne vähivastasele võitlusele pühendatud päev toimub igal aastal 4. veebruaril. Rahvusvaheline vähivastane liit kutsub inimesi mõtlema, mida meie ühiskonnas saame või mida mina isiklikult saan ära teha seoses võitluses vähiga.

Igal aastal diagnoositakse maailmas 14 miljonit uut vähijuhtumit ja registreeritakse 8,8 miljonit vähisurma. Kõigil inimestel, vaatamata nende elukohale, on õigus saada võrdsetel tingimustel kvaliteetset vähiravi. Kahjuks on veel riike, kus tervishoiusüsteem on alarahastatud ja on palju inimesi, kellel puudub ravikindlustus ning seetõttu puudub pääs vähi varasele avastamisele ja elupäästvale ravile.

Mida üks inimene saab vähi ennetamiseks:  

• Vähiriski vähendamiseks tuleb teha tervislikud valikud elulaadis
• Loobuda suitsetamisest
• Vähendada alkoholi tarbimist
• Teha regulaarselt sporti
• Toituda tervislikult
• Olla päikese võtmisega ettevaatlik
• Olla teadlik meid mõjutavatest keskkonnateguritest
• Teada vähi sümptomeid  ja võimalikke ohusignaale
• Vaktsineerida ennast
• Vähipatsientide pered, sõbrad, kolleegid ja lähivõrgustik abistavad emotsionaalselt ja psühhosotsiaalselt diagnoosi saanud inimest
• Patsiendina osaleda aktiivselt raviprotsessis, kus spetsialistid selgitavad erinevaid ravivõimalusi ja riske

Mida meie ühiskonnas saame teha:  

• Luua tervislikke keskkondi meie linnades, koolides ja töökohtades, spordi- ja meelelahutuskohtades
• Edendada tegevusi, mis toetavad tervislikke eluviise
• Kolmandikku vähkidest saab ennetada tervislikutoitumise ja füüsilise aktiivsusega
• Parandada inimeste juurdepääsu vähi varajasele avastamisele, sõeluuringutele ja õigeaegse diagnoosi saamisele, aidata kaasa patsientide elukvaliteedi hoidmisele
• Luua riiklikud vaktsineerimisprogrammid
• Tööandjad saaksid luua töökultuuri, kus vähidiagnoosiga inimesed teavad, et neid oodataks tagasi tööle ja toetatakse igakülgselt kohanemisel
• Suurendada teadmisi vähihaiguse olemusest, et vähendada diagnoosi tõttu stigmatiseerimist ja müüte

Eestis on vähk surmapõhjusena vereringeelundite haiguste järel teisel kohal. 2015.a haigestus vähktõppe 8662 inimest Eestis ja registreeriti umbes 3800 vähisurma juhtu, mis moodustab veidi alla veerandi kõigist surmadest.

Vähki haigestumise riski saab oluliselt vähendada, loobudes tubakatarvitamisest ja vältides passiivset suitsetamist, piirates alkoholitarvitamist, vältides ülemäärast päevitamist, säilitades tervislik kehakaal ning vaktsineerides end viirusinfektsioonide vastu, mis suurendavad vähiriski.