:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2018/02/02/7536801t1hc847.jpg)
Kuni 30 protsendil tervetest imikutest esineb gaasivalusid. Neid võib kahtlustada siis, kui terve laps nutab sageli ilma nähtava põhjuseta.
Millal võib ilma põhjuseta nutva imiku kahtlustada koolikuid? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nutt on enamasti rahulolematuse märk ja ühtlasi appikutse – üldreeglina suudavad imikud ennast väljendada ju ainult nutu abil. Samas võivad nutu põhjuseks olla ka gaasivalud, eelkõige juhul, kui igati terve laps muu nähtava põhjuseta sageli ja kõvasti nutab, kirjutab tervisenõustamise portaal Kliinik.
On üldteada, et imikud nutavad üsna sageli. Esimestel elukuudel nutavad lapsed peamiselt siis, kui kõht on tühi, aga ka siis, kui nad tunnevad ennast üksijäetuna, neil on külm või palav, mähkmed on märjad või neil on ebamugav.
Mõned imikud nutavad loomult rohkem
Siiski nutavad mõned imikud rohkem kui teised. Umbes 6 protsenti beebidest on niinimetatud rahutud lapsed, kes vajavad oma esimesel eluaastal väga palju tähelepanu ja lähedust. Sellised lapsed tunnevad end kaitstuna ainult ema süles. Niipea kui nad jäetakse üksinda, hakkavad nad nutma.
Sellisel juhul ei ole nutt põhjustatud mitte gaasivaludest, vaid beebi individuaalsetest vajadustest. Mõnikord võib nutmise põhjuseks olla diagnoosimata allergia, näiteks lehmapiima vastu. Mõned lehmapiimas olevad valgud võivad põhjustada kõhuvalu, millest on tingitud ka nutt.
Gaasivalud ehk koolikud - mis need on?
Vastsündinu gaasivaludeks nimetatakse olukorda, kui igati terve laps muu nähtava põhjuseta sageli ja kõvasti nutab või karjub.
Sagedamate ja tugevamate gaasivalude all kannatavad eelkõige need lapsed, keda toidetakse kunstlike toidusegudega. Pärast sündi on kõik beebi jaoks uus. Soojast ja pimedast emaüsast väljumise järel peab laps kohanema lugematu arvu muutustega.
Esimene nendest muutustest on iseseisev hingamine. Ümbritsevast keskkonnast tuleb pidevalt ja ohtralt uusi kummalisi signaale – helisid, valgust ja lõhnu. Hoolimata kõigest sellest ümbritsevast mürast peab laps õppima palju uusi asju – kuidas imeda, süüa, pissida, kakada ja sooja hoida. See on vastsündinu jaoks täiesti uus ja tundmatu olukord, mis tähendab tema närvisüsteemile tohutut stressi. Seda perioodi nimetatakse vastsündinu neurohormonaalse kohanemise perioodiks.
Esimeste elunädalate jooksul selgub, kas laps on võimeline kõigi nende uute aistingutega toime tulema või on seda tema haavatava ja ebaküpse immuunsüsteemi jaoks liiga palju. Ülepinges närvisüsteem põhjustab stressi. Selline stress omakorda mõjutab sooletalitlust. Täpselt sama kehtib ka täiskasvanute kohta – näiteks eksamipalavik põhjustab paljudel inimestel kõhuvalu.