Perearst: astmahaigete laste rohkuse üheks põhjuseks on vaesus

Paljud vanemad pelgavad, et hormoonravimi kõrvaltoimed rikuvad lapse tervise. Foto: SCANPIX

• Vaeses piirkonnas vormistavad vanemad agaramalt lapsele puude
• Hormoonravi pooleli jätmine põhjustab sõltuvust.

Eestis oludes tavatult palju on astmahaigeid lapsi on Ida-Virumaal, kus 2017. aasta esimesel poolaastal sai selle diagnoosi tõttu puude 217 last. Kohaliku perearsti sõnul selle põhjuseks nii arstide hea töö, aga ka piirkondlik vaesus.

«Me püüame pideva köha ja teiste kahtlustäratavate sümptomitega väiksed patsiendid saata allergoloogi juurde ja sageli saavad nad selle (astma – toim) diagnoosi,» rääkis rus.postimehele Jõhvi perearst Marina Šalakauskene, kelle nimikirjas on 92 astmahaiget last. See on Eestis väga kõrge näitaja, vaid tema Kohtla-Järvel töötaval kolleegil Jelena Aleksandroval on viis astmahaiget last rohkem ravida.

«Aga seda ei tehta toetuse saamiseks! Mina ei ole seda veel näinud, et keegi oleks pannud diagnoosi toetusraha saamiseks,» kinnitas ta. Samas möönab ka arst ise, et vähene sissetulek on  üheks põhjuseks, miks Ida-Virumaal on nii palju puudega lapsi. «Ilmselt jõukamates linnades inimesed ei lähe puuet vormistama, see ei ole nende jaoks nii oluline,» sõnas arst.

Šalakauskene sõnul on tal praktikas  olnud juhuseid, kus vanemad ei tunnista lapsele pandud astma diagnoosi. «Kes ei taha, et laps oleks invaliid, kellel on muud põhjused… ,» sõnas ta. Ka oma astmahaigele pojale jättis arst puude taotlemata ja seda üsna lihtsal põhjusel - kellelegi on seda toetust rohkem vaja.

Hirm hormoonarvi ees

Sotsiaalkindlustusameti mullu tehtud analüüs näitas, et paljudele astmahaigetele lastele määratud ravimeid ei osteta välja. Jõhvi perearsti sõnul on selle põhjuseks vanemate soovimatus anda lastele hormoonravimeid. «Sellega (hormoonravimitega – toim) on meil Ida-Virumaal raske. Ka allergoloogid räägivad, et meie vanemad kardavad neid ravimeid,» ütles Šalakauskene. Arsti sõnul selgitab ta vanematele ravimite ohutust ja toob näiteks oma poja, kes areneb normaalselt ja kasvab astmast nö välja.

«Aeg-ajalt ei aita mitte midagi: arstikabinetis ütleb ema jaa, jaa, aga kui vaatan digiregistartuuri, siis näen, et midagi pole välja ostetud,» rääkis perearst.

Arsti sõnul võib ta oma poja näitel öelda, et astmaravimid pole kallimad kui teised. Välja ostmata jäetakse need ikkagi ennekõike hirmust hormoonravi eest. «Kui ma näen, et lapse seisund halveneb, siis ma loomulikult räägin emale kaua-kaua ravi vajalikkusest,» sõnas perearst. Hormoonravi kasutatakse raskete atakkide puhul ja selline ravi kestab kolm kuni kümme päeva.

Internetist ja eriti venekeelsetelt lehekülgedelt võivad vanemad ilma suurema vaevata leida palju infot  hormoonravi kõrvaltoimete kohta. Veebis aga hirmutatakse, et pikaaegne hormoonravi põhjustab diabeeti, luuhõrenemist, kaksteistsõrmiksoole- ja maohaavandeid.

Ravikuuri pooleli jätmine aga põhjustab seisundi ägedat halvenemist. Kui patsient hakkab neid uuesti võtma, siis võib tekkida sõltuvus. «Tekkinud sõltuvust nimetatakse hormoonsõltuvaks astmaks,» selgitas arst.

Samal ajal soovitab osa arste võimalikult vara alustada hormoonraviga. Liiga hilise hormooniraviga alustamine mõjutab tervist mitu aastat. Ka on hilinenud ravi korral manustatavad hormoonikogused suuremad.

«Meie (perearstid – toim) selgitame vanematele, kuidas seda rohtu on vaja võtta, suvel loobuma ravimitest ja kui laps on jälgimise all, siis vähendame päevast doosi ja jälgime haiguse nõrgenemist,» rääkis Šalakauskene. Allergoloog võtab vajalikud proovid ja jälgib omakorda, kas haigus on kontrolli all.