Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Hooletusse jäetud külmetuseravimid põhjustavad lastel aina enam mürgistusi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Teinekord soovib laps lihtsalt matkida ja haarab vennale antud ravimi ainuüksi seepärast, et teisele ju anti.
Teinekord soovib laps lihtsalt matkida ja haarab vennale antud ravimi ainuüksi seepärast, et teisele ju anti. Illustratsioon: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Terviseameti mürgistuste infoliinile on hakanud sagenema kõned, kus probleemiks on külmetusravimitega seotud mürgistusjuhud.

Kui tavaliselt on vanematel meeles ravimid lapse käeulatusest eemal hoida, siis olukorras kus laps on haige või on peres mitu haiget last, tulevad ka rohud kapist välja lastele lähemale. Vahel jäävad lapse käeulatusse ka lapsevanema enda rohud, teatab terviseamet oma kodulehel. 

«Isegi kui enesetunne on halb ja tead, et varsti on jälle vaja sama rohupudeli järele haarata, siis jäta meelde, et lapsed on kiired märkama ripakile jäetud asju, ka siis kui nad on haiged,» tuletavad meelde mürgistuste infoliini kogenud nõustajad.

Lapse jaoks meenutavad tabletid kommi ja  värvilised siirupid maitsevad magusalt, seetõttu tea, et kui sulle tundub, et viid haigele pereliikmele kiiresti vaid teetassi, võib mõni teine tegelane samal ajal haarata käe lauale ununenud rohukarbi järele.

Teinekord soovib laps lihtsalt matkida ja haarab vennale antud ravimi ainuüksi seepärast, et teisele ju anti. On ka neid juhtumeid, kus lapsevanem ise manustab ravimit vales koguses või lausa vale ravimit.

Kõikide taoliste juhtumite ära hoidmiseks peaks peale ravimi manustamist selle kohe lapsekindlalt ära panema. Lapsekindlalt tähendab lukustatavat kappi, sest ülevalt riiulist suudab kolme aastane tooli abil ronides kõik ihaldusväärse kätte saada, suurematest rääkimata. Magusanäljas algklassilapse käsi võib pikemalt mõtlemata sirutuda ravimsiirupi järele ja kuumi nn «gripiteesid» ei oska laps alati päris ravimiks pidadagi.  

Selleks, et ise ravimi andmisel mitte eksida, peaks järgima kindlaid reegleid:

  • Lapsele anna ainult lastele mõeldud ravimeid perearsti poolt soovitatud koguses
  • Retseptiravimit anna ainult siis, kui see on lapsele välja kirjutatud – venna või naabrilapse ravim ei pruugi  sobida.
  • Kui annad ravimit esimest korda, tutvu infolehega ja kontrolli apteegis saadud juhiseid, et mitte anda ravimit ettenähtust vähem või rohkem.
  • Säilita ravimeid originaalpakendis, sel juhul õnnetuse korral võimalik kiiresti kindlaks teha, millega tegu.
  • Ravimit andma hakates veendu, et käes on õige pakend! Rohtu ei anta pimedas ja käsikaudu!
  • Kui peres on mitu last, kellele on ette nähtud erinevas koguses toimeainet sisaldavad ravimid (näiteks paratsetamooli küünlad 125 ja 250 mg), kontrolli iga lapse juures eraldi, kas võtsid õige ravimi.
  • Peale ravimi manustamist pane see kohe kindlasse kohta ära.
  • Kui ikkagi on juhtunud ravimi üledoseerimine või segiajamine, helista infoliinile 16 662 ja küsi nõu
  • Aegunud ravimid vii apteeki või ohtlike jäätmete kogumispunkti. Nende toime pole garanteeritud.

Mürgistuste infoliinile 16 662 helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga. Mürgistusteabekeskuses töötavad pikaajalise töökogemusega ja kliinilise toksikoloogia erikoolituse läbinud õed. Kõnedele vastatakse nii eesti- kui ka vene keeles.

Tagasi üles