/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/05/7546659t1h620e.jpg)
Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi pälvis tänavu teiste seas PERHi verekeskuse arendusjuht Ülo Lomp, kes on doonorluse valdkonnas hingega sees.
Aumärgi pälvinud Ülo Lomp: ilma doonoriteta ei saaks paljusid inimesi igapäevaselt aidata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olin just koosolekul, kui mulle tuli sõnum sõbralt. See oli ikka väga meeldiv üllatus, võttis kergelt tummaks. Olen väga tänulik ja tahan öelda, et sellist tunnustust ei saa inimene, kui ta ei puutu kokku väga paljude teiste inimestega, kes tal seda tunnustust saada aitavad,» ütles Lomp Postimehele.
Lombi põhitööks verekeskuses on arendada erinevaid võimalusi ja leida koostööpartnereid, et doonorlusele rohkem tähelepanu tõmmata. Mees on sel alal tegev olnud juba 12 aastat ning tema on ka suviste doonoritelkide korraldamise idee autor.
Doonoritelkide põhimõte on tema sõnul see, et riik on eelkõige inimesed ja nemad vajavad kaitset iga päev, mitte ainult sõjas või katastroofis. «Iga päev tehakse meie haiglates keerukaid operatsioone ja iga päev kuuleme liikluses vigasaanutest - kahjuks ilma doonirivereta ei oleks võimalik neid inimesi aidata,» tõdes Lomp.
«Kui siia tööle tulin (12 aastat tagasi - toim.), siis tegin endale kodutööna selgeks, et doonorlus on tegelikult väga kehvas seisus - riik tunneb selle olulise eluvaldkonna vastu vähe huvi ning see peaks rohkem tähelepanu saama. Sellest sündis mu mõte hakata korraldama suviseid doonoritelgi üritusi, mis kannavad pealkirja «Ka doonor on riigikaitsja!»,» meenutas Lomp.
Täna teeb talle heameelt, et projekt on hästi käima läinud ning selle pealkirjas on seotud kaks olulist mõistet. «Inimestes tekib ju turvatunne, kui nad näevad neid telke, paljud on ka tagasisidena öelnud, et olengi riigikaitsja ja tegin midagi niisugust,» lisas Lomp.
Projektiga alustades ei osanud keegi prognoosida, kuidas see doonorite ja inimeste poolt vastu võetakse, aga juba esimese suve lõpuks oli selge, et tegemist on ettevõtmisega, mille inimesed kenasti omaks võtsid ja millega on plaanis jätkata. Lombi sõnul teevad linnade keskväljakutele püstitatavad telgid doonorluse hästi nähtavaks, sest inimesed saavad tulla kohapeale sellega tutvuma.
«Sinna tullakse perekonniti, isa-ema annavad verd, väiksed lapsed on kaasas ja pääsevad samuti ligi. Verekeskus võibolla on selline statsionaarne ruum, aga telgis on näha, et tegevus on lihtne ja tore, see jääb lastelegi meelde,» sõnas ta. Tänavu seisab Regionaalhaigla verekeskusel ees juba 12. töösuvi telkidega, aga teisigi doonorlusega seotud projekte korraldatakse aastaringselt.
Ülo Lombi töö oluliseks osaks on ka loengute pidamine koolides. «Tihtipeale on doonorluse kohta levinud müüdid ja väärad hirmud, pole õiget ettekujutust, mis see doonoriks olemine on. Noored on ju toredad ja head ning kui neile doonorlus lihtsate sõnadega lahti seletada, siis tulemus on üllatavalt hea - väga paljud, kel tervis vähegi korras, hakkavad hea meelega doonoriks,» kinnitas ta.