:format(webp)/nginx/o/2018/02/06/7548319t1hc701.jpg)
Kuna Eestis õppivate välistudengite arv kasvab kiiresti, ulatudes juba ligi 4000 õppijani, on tõstatunud küsimus, kas ja mis tingimustel suudetakse neile vajadusel pakkuda perearstiabi.
Keelebarjäär võib välistudengi arsti juures hätta jätta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Pille Saar ütles, et terviseamet ei pea eraldi arvestust välistudengite üle, kes vajavad perearstiabi, küll aga pöörduvad paljud välistudengid terviseameti poole palvega perearst leida, kirjutab Med24.
«Saame öelda, et terviseameti tervishoiuteenuste osakonda tuleb päevas umbes 25 kõnet, kus inimesed soovivad abi või nõustamist perearsti vahetamisel ja valimisel, sh on helistajate seas ka välisriigi kodanikke,» lausus Saar. Valdavalt on helistajateks Tallinna linnas elavad või ajuti resideeruvad inimesed.
Kuigi ilmselt paljud arstid räägivad ja mõistavad inglise keelt, ei pruugi sellest üksi piisata. Inglise keeles üldarstiabi osutamine nõuab võõrkeele oskust lisaks ka pereõelt, registraatorilt ja perearsti asendajalt.
Ainult arsti keeleoskusest ei piisa
«Hea oleks, et arstide kõrval mõistaks inglise keeles rääkida ka muu personal, eeskätt mõni õde, sest paljud terviseprobleemid lahendavad meil ära pereõed,» lausus Ruth Kalda. Lisaks on pereõed sageli esmaseks kontaktiks patsiendile. Kui siin tekib üksteise mittemõistmise probleem, siis võib see osutuda teatud juhtudel ka patsiendi tervisele ohtlikuks. Keeleprobleemi peetakse kõikjal väga oluliseks teemaks, kui räägitakse patsiendi ohutusest.
Saar tõi veel välja, et välismaalaste inglise keele oskus on väga erineva tasemega ja sageli ei ole see piisav, et oma terviseprobleeme perearstile kirjeldada ja saada perearstist aru.
«Nii terviseamet kui ka perearstid on kokku puutunud sellise olukorraga ja selle tõttu võib edastamata jääda oluline info, mis on aluseks haiguse diagnoosimiseks ja ka ravi määramiseks,» lausus Saar. Samuti võib patsiendil arusaamatuks jääda ravisoovitused ja edasine tegevus. Mittepiisav keeleoskus nii perearsti kui ka patsiendi poolt võib ohtu seada patsiendi turvalisuse ja tervishoiuteenuse kättesaadavuse.
Lisaks sellele, et leida perearstid, kes oskavad inglise keelt, peaks nende perearstide nimistutes olema ka vaba kohta välisüliõpilastele ehk nimistute patsientide hulk ei tohiks ületada maksimaalset piirsuurust.
«Kahjuks, kui juba need kaks näitajat kokku panna, siis selliseid perearstikeskusi, kes saaks teenindada ingliskeelseid välistudengeid, väga palju polegi,» tõdes Kalda.
Kuidas välistudengid Eestis perearsti saavad
Ta seletas, et ingliskeelsetele üliõpilastele arstiabi osutamisel on ka omad eripärad. Need, kes on saanud Eesti Haigekassa kindlustuse kas Eestis töötamise läbi või on püsiva elamisloaga, saavad registreeruda perearsti nimistusse ja perearst saab nende eest ka pearaha.
Perearsti nimistusse saavad registreeruda ka Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti omavad tudengid või ka kolmandatest riikidest pärit isikud, aga kuna neil ei ole Eesti Haigekassa kindlustust, siis nende eest perearst pearaha ei saa. Lisaks on kolmandatest riikidest tulnud tudengitel väga erinevat tüüpi kindlustuslepingud, mistõttu nendega tegelemine on hästi keeruline. Paljudel juhtudel on kindlustusega neile ette nähtud ka vaid vältimatu abi osutamine ägeda probleemi puhul.
«Perearstidega, kelle perearstikeskused teenindavad välistudengeid ja mõnikord ka väga kaugetest riikidest, nimetavad probleemidena ka veel seda, et ei mõisteta meie tervishoiukorraldust, seetõttu ei peeta kinni kellaaegadest, ei saada aru etteregistreerimise vajadusest ja ka ravirežiimidest,» lisas Kalda.
Tudengeid peaks arsti leidmisel abistama
Arutleti ka selle üle, et kohe, kui välistudengid Eestisse õppima tulevad, peaks neile tutvustama Eesti tervishoiukorraldust ja perearstisüsteemi ja paluma neil hakata aktiivselt tegelema perearsti otsimisega.
«Praegu on olukord pigem selline, et perearsti hakatakse otsima siis, kui terviseprobleem on tekkinud ja siis on juba väga kiire,» ütles Kalda. Enamasti pöördutakse siis pigem haiglate EMO-sse. Ülikoolid lubasid teha koostööd kohalike omavalitsustega, kes võiks tekitada andmebaasi neist perearstidest, kes valdavad inglise keelt ja kelle nimistutes on vaba ruumi.
2017. aastal kohtus terviseamet perearstide seltsiga ja koos jõuti järeldusele, nii arsti kui ka patsiendi seisukohalt on lahenduseks tõlgi või tugiisiku kaasamine, sest arstilt ei saa nõuda inglise keeles arstiabi osutamist. Siiski võivad kaasneda teatud riskid. Patsisent peaks olema veendunud, et tõlk või tugiisik saaks edastada info perearstile võimalikult täpselt.
Saare sõnul toetab terviseamet ideed, et perearstidele ja perearstiga koos töötavatele tervishoiutöötajatele tagatakse vajalik keeleõpe (inglise keel), mis peab olema meditsiinilise suunitlusega ja tagama kvaliteetse üldarstiabi osutamise võõrkeeles.
«Tänases keskkonnas on kindlasti oluline, et kõik uued koolist väljuvad arstid ja õed oleksid saanud oma põhiõppe käigus piisava taseme keeleoskuse koos erialase sõnavaraga,» lausus ta. Juba töötavatele perearstidele-õdelede tuleks aga luua täiendõppe võimalused.
Teema arutamiseks toimus hiljuti maaülikoolis kõrgkoolide ümarlaud.