Üllatavad asjaolud, mis võivad viia obsessiiv-kompulsiivse häireni

OCD sunnib inimesi sageli ukselukku kontrollima.

FOTO: panthermedia.net / Nalinratana Phiyanalinmat

Teadlastel on üsna palju oletusi, millised tegurid võivad vallandada obsessiiv-kompulsiivse häire ehk sundkäitumise, ent täpset tõenduspõhja selle seisundi taga veel ei ole.

Obsessiiv-kompulsiivne häire (obsessive-compulsive disorder, OCD) kujutab endast sundmõtteid ja -tegusid. See tähendab, et pidevalt tükivad pähe hirmutavad või ebameeldivad mõtted ning inimesel on tegevused või rituaalid, mida ta teeb ärevuse maandamiseks.

Veebilehe peaasi.ee andmeil võivad sundmõteteks olla näiteks vägivald enda või teiste suhtes; hirm, et triikraud jäi välja lülitamata või uks/aken lahti. Sundmõtete käes kannatav inimene saab enamasti aru, et need mõtted on mõttetud, kuid ei suuda nende mõtlemist lõpetada.

Sundtegudena esinevad näiteks sage kätepesu, et leevendada mõnda haigusesse nakatumise hirmu või võidakse kas või mitukümmend korda kontrollida, kas uks sai ikka lukku, et leevendada hirmu varaste ees. Sundteod tunduvad küll ebamõistlikud, kuid nende tegemata jätmine suurendab ärevust, need võivad tekitada häbitunnet (oma käitumise pärast) ja abitusetunnet (suutmatus enda tegusid juhtida). Tavaliselt on sundtegudeks pesemine, ülekontrollimine või loendamine jm.

Portaal Reader's Digest avaldab asjaolud, mida on seostatud sundkäitumisega.

Liigne surve vanemate poolt. Kui vanemad on ülihoolitsevad, võib see suurendada lastel riski OCD väljaarenemiseks, rääkis Binghamptoni ülikooli psühholoogiaprofessor Meredith Coles. Sama kehtib tema sõnul siis, kui lapsele on varakult antud palju kohustusi ning tema elu on piiratud väga rangete reeglitega. «Kui laps läheb rangesse kooli ega riku ealeski reegleid, võib see luua OCD-le eelneva seisundi,» nentis ta. Samas ei saa unustada, et OCD ei teki kõigil sellistel lastel ning see võib olla seotud ka geenidega, aga mingisugune osa võib olla ka ülirangel kasvatusel.

Uneharjumused. «Uneaeg ning selle kestus mõjutavad inimese oskust hoida sundmõtteid kontrolli all,» selgitas dr Coles. Näiteks tehti ühes uuringus kindlaks, et inimestel, kes läksid magama pärast südaööd, oli märksa raskem sundkäitumist ohjeldada. Teises uuringus sai selgeks, et inimesed, kes magavad pidevalt vähem kui soovituslikud 7–8 tundi, kannatavad samuti sagedamini sundmõtete käes. «Uuringuid jätkatakse, kuid üheks seisundit leevendavaks meetmeks võib olla valgusteraapia,» lisas psühholoog.

Ajus toimuvad protsessid. Teadlased leiavad, et kõige tõenäolisemalt mängivad OCD tekkes rolli põletikulised protsessid ajurakkudes. OCD all kannatavate isikute ajuskaneeringud on nimelt näidanud, et neil oli põletikulisus ligi kolmandiku võrra kõrgem neis ajupiirkondades, mis on sundmõtetega seotud. «See leid on üks suurimaid läbimurdeid OCD uurimisel ning võib aidata välja töötada uusi ravimeetodeid,» märkis uuringu juhtivautor professor Jeffrey Meyer. Ka selle uuringuga jätkub edasine töö, et leida ohutud ja efektiivsed võimalused seisundi leevendamiseks või isegi ennetamiseks.

PANDAS-sündroom. Tegu on streptokokk-nakkusega seotud autoimmuunse neuropsühhiaatrilise häirega (lühend PANDAS). Häire tekib lapseeas ning sümptomid algavad järsku, kaasneda võivad tikid ehk vastutahtelised liigutused ning OCD-le viitav sundkäitumine. Häire vallandub siis, kui immuunsüsteem vannub streptokokk-nakkusele alla ning see tabab aju. Sündroomi ennetamiseks tuleb streptokokk korralikult antibiootikumidega välja ravida.

Allasurutud raev. Viha ise ei tekita OCD-d, kuid kui seda põdev inimene pidevalt viha alla surub, võivad sümptomid halveneda. «Kui vihastel emotsioonidel pole kusagile minna, võivad need viia nii depressiooni, ärevuse kui ka OCD süvenemiseni. Pole haruldane, et sundkäitumine esineb märgatavamalt siis, kui inimene on stressis või vihane,» selgitas psühhiaater David Straker. Lahenduseks pakub ta kognitiivset käitumisteraapiat, et mitte emotsioone liigselt enda sees hoida.

Süütunne. Teadlased on selgeks teinud, et OCD-häirega inimesi iseloomustab suurem süütunde kogemine, mida tajutakse ohtlikuma ja väljakannatamatuna kui teised. Iga mõttega, mis võiks tekitada süütunnet, võib kaasneda tohutu ärevus ning kompulsiivne käitumine.

Sünniga seotud asjaolud. Uuringutega on leitud, et OCD tekkeriski võivad suurendada enneaegselt sündimine, keisrilõike abil ilmale tulemine ning see, kui ema on raseduse ajal järjepidevalt suitsetanud. Pole küll sajaprotsendiliselt teada, kuidas need tegurid mõju avaldavad, ent mida rohkem taolisi riske esineb, seda suurem on tõenäosus mitmesuguste haiguste tekkeks.

Loe ka neid

Tagasi üles