VIDEO: mida eakad tegelikult söövad?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Räägitakse, et vanemad inimesed hoiavad sageli n-ö kõhu arvelt raha kokku, ostavad poest allahinnatud või säilimistähtaja ületanud tooteid. Vaata videost, mida arvasid eakad ise oma toitumisest ja selle tervislikkusest.   

Videost selgub, et vanematele inimestele meeldib väga kala. Süüakse ka piima, liha, leiba ja kartulit. «Või läks kalliks, võid enam ei osta,» rääkis Tiiu, kes sööb nüüd selle asemel margariini, aga seda siiski väga harva. Kui tal tuleb isu võileiva järele, paneb ta ostukorvi vorsti ja tingimata ka kurki. «Muidugi seda odavat, mitte Luunja kurki,» lisas ta. 

Üldiselt arvavad videos rääkinud vanemad inimesed, et söövad tervislikult - mõned rohkem, mõned vähem. «Minu ema ütles, et ma olen nagu sõnnikumasin, ma söön ja seedin hästi ja ma olen vist 40 aastat juba olnud samas kaalus,» rääkis Tiiu. Naine sööb küll tihti, aga vähe. 

Einar sööb enda hinnangul pigem vähe, aga see ei tule isu või rahapuudusest. «Olen vana mees ja hing on sees, ju ma siis toitun nii,» ütles ta, kui küsisime temalt tervisliku toitumise kohta. 

Eakad söövad hoopis tervislikumalt kui noored 

«Eakad inimesed söövad tunduvalt tervislikumalt kui noored. Mis paneb mõtlema sellele, kas praegused noored, kes on nii halva toitumisega, üldse kõrgesse vanusesse jõuavad,» lausus eakate toitumisega palju tegelenud toitumisterapeut Annely Soots. Tema sõnul ei ole praegused eakad inimesed elanud sellises toidukülluses nagu tänapäeva noored, vaid on harjunud sööma normaalset toitu – nad valmistavad ise kodus süüa ja teevad nii tervislikumaid valikuid.

Vanemate inimeste toitumisvigadena tõi toitumisterapeut välja liigse lihalembuse. «Kuna nad söövad nagu tüüpilised eestlased, siis on nende menüüs liialt loomseid tooteid, liha ja piima, mistõttu on palju küllastunud rasva, mis ei ole hea südame-veresoonkonna tervisele,» lausus Soots, lisades, et õnneks armastavad vanemad inimesed ka kala.   

Köögivilja eakad küll tarbivad, kuid nende valikud kipuvad olema kesised: peamiselt kartul, porgand, kapsas, kaalikas ja peet. «Salatit tehakse pigem kurgist, tomatist ja hapukoorest kui lehtvilja ja heade õlidega,» ütles toitumisterapeut.

Eakad tarbivad ka suhkrut ja magustoite, kuid Sootsi hinnangul siiski vähem kui noored. «Päris tavaline on noorte hulgas see, et korralikku toitu ei olegi, süüakse vaid magusaid vahepalasid ja juuakse magustatud jooke,» lausus ta.

Vanematele inimeste toidulaua rikkusele võib seada piirid ka rahakott, mistõttu ostetakse kõige odavamat või sageli ka aegunud kaupa. Takistusi võivad seada ka probleemid liikumisega, näiteks kui pood asub kodust kaugel, tänavad on libedad või ei saa kauplusesse minekul vahepeal kuskil jalga puhata.

Toitumise tasakaal võib käest minna ka siis, kui puudub otsene vajadus endale või pereliikmetele süüa valmistada. «Kui ei pea laste ja abikaasa eest hoolitsema, siis jäetakse endale korralik söök sageli tegemata ja lihtsalt näksitakse päev läbi,» tõdes Soots.

Söö tasakaalustatult

Kui vanemas eas on haiguste või enesetunde tõttu keerulisem ise süüa teha, tuleks valida poest tervislikud valmistoidud ja tarbida juurde tervislikke vahepalu. Süüa tuleks nii valgurohket kanaliha kui hautatud aedvilja, lisaks kas kartulit, tatart või riisi. Igal toidukorral tuleks süüa võimalikult palju köögivilja. «Väga lihtne viis tervislikku toitu saada on teha smuutisid, süüa vahepaladeks puuvilju koos seemnete-pähklitega,» andis toitumisterapeut nõu.

Kui vanemal inimesel ei esine piimatalumatust, võiks ta päevas kord või paar tarbida tervislikku piimatoodet, näiteks juua klaasi keefirit või süüa maitsestamata jogurtit marjade ja seemnetega. Paar korda päeva jooksul võiks menüüs olla ka liha või kala, eelistades tuleks taist liha, eriti küüliku-, kana- või kalkuniliha. Kala peaks sööma kolm korda nädalas.

Leiba tarbides peaks inimene jälgima leiva suhkrusisaldust. «Viil leiba võiks menüüs olla kolm korda päevas, hea on lisada menüüsse ka aedube ja läätsesid,» tõdes Soots. Enamik toidust peaks päeva jooksul tulema taimsetest allikatest, aga valku peab eakas saama piisavalt. Valgurikkad toidud on loomsed toiduained, seemned-pähklid, aga ka kaun-ja teraviljad.

«Tegelikult ei erine eaka menüü tervislikust noore inimese menüüst,» ütles Soots, tõdedes, et pigem tulevadki erinevused sotsiaalsetest ja psühholoogilistest põhjustest. Eriti palju probleeme tekitavad haigused, millega kaasnevad näiteks seedeprobleemid, kehv enesetunne, depressioon, nõrkus ja jõuetus, mis takistavad tervislikult toitumist või üldse söömist. Nii võib tekkidagi isutus ja jõuetus endale ise süüa valmistada.

Populaarne

Tagasi üles