Kehaosad, mis on sama unikaalsed nagu sõrmejälg (1)

PM Tervis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: panthermedia.net / Volodymyr Melnyk

Mõni inimene võib küll leida oma «teisiku», ent end tasub ikkagi unikaalsena tunda, sest sarnasest näolapist hoolimata on kindlasti nende silmade, huulte ja kõrvade kuju ning tekstuur hoopis erinev. 

Portaal Reader's Digest avaldab kehaosad ning inimese olemuse juurde kuuluvad omadused, mis on täpselt sellised vaid üheainsa inimese puhul. 

Silmad. Öeldakse, et silmad on hinge peegel, kuid tegelikult käib see ka inimese identiteedi kohta – teist samasuguste silmadega inimest maailmas pole. Nimelt on iga inimese silmaiirisel eri tekstuurid ja mustrid. Geenid võivad mängida rolli küll üldises silmavärvuses, kuid silmas leiduvad mustrid, keerud ja varjundid teevad iga inimese silmad siiski omapäraseks ja eriliseks.

Kõrvad. Kui oma kõrva katsuda, tunned seal eri kumerusi, pehmemaid ja kõvemaid kohti. Nii nagu silmade puhul, on ka täpipealt sellise kuju ja kumerustega kõrvad ainult ühel inimesel maailmas.

Huuled. Teoorias võiksid detektiivid või kriminalistid koguda tõendeid ka huulejälje järgi. Nimelt on uuringutes selgeks tehtud, et huuled oma süvendite ning kumerustega on sama harukordsed kui sõrmejälgede muster.

Keel. Ka inimese keelel on alati erinev kuju, süvendid, näsad jm. Kuna keel on suus enamike välistegurite eest kaitstud võrreldes näiteks sõrmeotstega, siis muutuvad keelel asetsevad mustrid elu jooksul väga vähesel määral.

Hääl. Tegu pole küll kehaosaga, ent seegi kuulub inimese juurde ning on teistest alati erineva kõla ja tooniga. Mõned hääle omadused on kergesti tuvastatavad, näiteks kõrgus ja madalus ning hääle intensiivsus, osa hääle võnkeid peab jällegi täpsemalt kuulama, et erinevusi ja omapära tabada. Osalt on inimese hääl seotud geenidega, ent hääletehnika ja hääle kasutamine sõltub ka rääkima õppimisest, näiteks on see seotud huulte, keele ja kaela asendiga.

Jalajälg. Paljast jalast maha jäänud jälg on sama unikaalne nagu sõrmejälg. Jalajälgi kriminalistikas valdavalt ei kasutata, sest enamasti on kurjategijal ikkagi saapad jalas. Samas on ajaloos esinenud näiteks juhtum, kus varas murdis sisse Šoti pagariärisse ning jättis endast maha jäljed jahusele põrandale, seda kasutati ka kohtus ühe tõendina.

Hambad. Hambaid kasutatakse inimese identifitseerimiseks ning suuresti sõltub hammaste tervis inimese elustiilist ja harjumustest. Hambumus võib osaliselt kujuneda ka selle järgi, kas inimene mängib mingit pilli, krigistab hambaid, närib tihti pastakat jm. Need harjumused jätavad oma jälje ka hammastesse ning nii on isegi identsetel kaksikutel täiesti erinevad hambad.

Kõnnak. Mõni inimene kõnnib rohkem vetruvalt, teine on kehaga lössis, kolmas lohistab ühte või mõlemat jalga – variante on väga palju ning sõltub sellest, kuidas me oma jalgu kasutame ning milline on rüht. Kuigi kõnnakud on tundu niivõrd erinevad, on enam kui saja osalejaga uuringutes selgeks tehtud, et eri isikute kõnnak on vähemalt 99,6 protsendi ulatuses unikaalne. Kõnnaku osas on vaja küll täiendavaid uuringuid, ent pole välistatud, et sedagi saab kunagi kasutada kaameralindile jäänud varga isiku tõendamiseks.  

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles