Uus vaktsiin säästab väikelapsi ebavajalikest torgetest

Liitvaktsiini üks süst tekitab lapsele vähem pingeid ja valu kui kolm-neli eri ajal tehtud süsti. Foto: Andriy Popov/PantherMedia / Andriy Popov

Alates 1. jaanuarist 2018 võeti kasutusele uus väikelaste liitvaktsiin, millega saab samaaegselt vaktsineerida kuue erineva haiguse vastu väiksema torgete arvuga. 

Sellest aastast kasutusele võetud kuuevalentse vaktsiiniga saab korraga vaktsineerida difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, b-tüübi hemofiilusnakkuse ja B-viirushepatiidi vastu. Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna töötaja Irina Filippova sõnul on vaktsiini tugev külg see, et imikuid peab süstima vähem. 

Sünnijärgset vaktsineerimist enam ei toimu

Muudatuse tulemusena ei toimu enam eraldi vastsündinute sünnijärgset vaktsineerimist B-viirushepatiidi vastu. Seni vaktsineeriti lapsi eraldi viievalentse vaktsiiniga  (difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu) ning  B-viirushepatiidi monovaktsiiniga. Uue kava järgi toimub B-viirushepatiidi universaalne vaktsineerimine kuuevalentse vaktsiiniga lapse kolme, nelja ja poole, kuue kuu ning kahe aasta vanuselt. 

«Liitvaktsiin sisaldab vähem säilitus- ja teisi abiaineid kui iga vaktsiin eraldi. Samuti vähendatakse oluliselt lapse süstimiste arvu,» sõnas Filippova.

B-viirushepatiit imikutel praktiliselt kadunud 

Väikelaste hilisemat B-viirushepatiidi vastast vaktsineerimist soosib haiguse muutunud epidemioloogiline olukord. Viimase 15 aasta jooksul on B-viirushepatiiti haigestumus Eestis tänu vaktsineerimisele oluliselt vähenenud. 2002. aastal (enne kui B-viirushepatiidi vaktsiin võeti riiklikku immuniseerimiskavasse) oli haigestumus 17,9 juhtu 100 000 inimese kohta. Järgnevatel aastatel on haigestumus olnud tugeva langustendentsiga.

Ägeda B-viirushepatiidi juhtumeid on alates 2010. aastast registreeritud alla 2 juhu 100 000 inimese kohta aastas ning alates 2012. aastast alla 1 juhu 100 000 inimese kohta aastas. 2017. aastal oli haigestumus ägedasse B-hepatiiti 0,3 juhtu 100 000 inimese kohta (4 haigusjuhtu 2017. a), haigestunud olid vanuses 30-aastat ja enam.

Kuuevalentse vaktsiini kasutusele võtmisega väheneb vaktsineerimisega seotud süstete arv lastel.  

Liitvaktsiin on sama ohutu ja efektiivne, nagu on seda iga üksik vaktsiin, kinnitab Filippova. «Liitvaktsiin sisaldab vähem säilitus- ja teisi abiaineid kui iga vaktsiin eraldi. Liitvaktsiinide kasutamisega vähendatakse oluliselt lapse süstimiste arvu,» sõnas Filippova. Kuna laps on süstimise ajal stressis, siis liitvaktsiini üks süst tekitab lapsele vähem pingeid ja valu kui kolm-neli eri ajal tehtud süsti. Liitvaktsiinide kasutamisel on vaja käia lapsega vaktsineerimise eesmärgil tunduvalt harvem arsti juurde.

Kellele on vaktsiin vastunäidustatud

• Neile, kel on ülitundlikkus toimeainete või mis tahes abiaine või formaldehüüdi, neomütsiini ja polümüksiini suhtes.
• Imikukele, kel on ülitundlikkus pärast difteeria-, teetanuse-, läkaköha-, hepatiit B, polio- või Hib-vaktsiini eelnevat manustamist.
• Vaktsiin Infanrix hexa on vastunäidustatud juhul, kui imikul või väikelapsel on eelnevalt läkaköhakomponenti sisaldava vaktsiini manustamisel või kuni seitse päeva hiljem tekkinud entsefalopaatia (igasuguse päritoluga ulatuslikud aju struktuuri või talitluse häire) nähud. Sellistel juhtudel tuleb vaktsiitsioone jätkata vaid difteeria-teetanuse, hepatiit B, polio- ja Hnaib-vaktsiiniga.
• Nagu teistegi vaktsiinide puhul, tuleb preparaadi manustamine edasi lükata patsientidel, kes põevad ägedat raskekujulist palavikuga kulgevat haigust. Kerged haigusnähud ei ole vaktsineerimisele vastunäidustuseks.

Vaktsiini kohta saab rohkem lugeda vaktsiini infolehelt.