Kolmandik jämesoolevähi juhtudest avastatakse liiga hilja

Hiline avastamine muudab ravi keerukamaks nii patsiendile kui ka arstile.

FOTO: Monkeybusiness Images/PantherMedia / Monkeybusiness Images

Paraku avastatakse jämesoolevähk alles, siis kui see on jõudnud juba teistesse elunditesse levida. Eelmise aasta jämesoolevähi sõeluuringus osales 17 127 inimest ja avastati mitmeid vähieelseid seisundeid ja ka jämesoole pahaloomulisi kasvajaid. 

Tänu varajasele avastamisele on suudetud ära hoida mitmel juhul kasvaja arenemine pahaloomuliseks ehk vähi teke. Sel aastal oodatakse jämesoolevähi sõeluuringule 1954., 1956., ja 1958. aastal sündinud ravikindlustatud inimesi.

Jämesoolevähk on sageli esinev haigus, mis ohustab peaaegu võrdselt nii naisi kui ka mehi. Teadaolevalt haigestub Eestis jämesoolevähki peaaegu 1000 inimest aastas.

2017. aastal osales sõeluuringus 39 protsenti mehi ja 61 protsenti naisi. Kõige aktiivsemalt osalesid sõeluuringus Jõgeva maakonna inimesed. 2017. aastal analüüsiti sõeluuringu käigus 17 127 inimese proovimaterjali ning 826 (4,8 protsenti) juhul oli vajadus täiendavateks uuringuteks. Aasta jooksul teostati 695 koloskoopiat ehk soole uuringut ning avastati healoomulisi kasvajaid ligi 180 juhul. Möödunud aastal sai ligi 50 inimest vähidiagnoosi ja nad suunati edasiseks raviks onkoloogi või kirurgi juurde.

Inimesed pöörduvad arsti juurde liiga hilja

Jämesoolevähki on raske õigeaegselt avastada, kui inimesed pöörduvad arsti juurde liiga hilja ehk alles siis kui neil on tekkinud kaebused või sümptomid. Ligi kolmandik vähijuhtudest on avastamise hetkeks levinud soolest juba teistesse elunditesse. See muudab ravi keerukamaks nii patsiendile kui ka arstile, mistõttu on oluline nii vähi varane avastamine kui ka õigeaegselt alustatud ravi.

Kuna Eestis on jämesoolevähi esinemissagedus viimaste aastakümnete jooksul märgatavalt kasvanud, kutsub Eesti Perearstide Seltsi juht dr Le Vallikivi kõiki sõeluuringu kutse saajaid üles uuringus kindlasti osalema. «Sõeluuringu abil on võimalik haigus varakult avastada. Vajalik ravi on tänapäeval olemas ning õigeaegne tegutsemine aitab vältida valu ja ebamugavustunnet ning päästa elusid,» ütles Vallikivi. 

Millised on jämesoolevähi riskitegurid?

Jämesoolevähi olulised riskitegurid on ebatervislikud toitumisharjumused, eelnevate healoomuliste jämesoolekasvajate olemasolu, jämesoolevähi esinemine lähisugulastel ning suitsetamine. Seega on haiguse ennetamiseks oluline liikuv eluviis ja tervislik kehakaal.

Kuigi enamasti haigestuvad jämesoolevähki üle 70-aastased, suureneb haigestumise risk juba alates 50. eluaastast. Vähk tekib aeglaselt ja ilma sümptomiteta. Vähk võib välja kujuneda 10–15 aasta jooksul, seega on väga oluline järjepidevalt osaleda sõeluuringutes.

Sel aastal ootame jämesoolevähi sõeluuringule 1954., 1956., ja 1958. aastal sündinud ravikindlustatud mehi ja naisi. Uuringus osalevad 60–69 aastased ravikindlustustatud mehed ja naised iga kahe aasta tagant.

Meelespea sõeluuringul osalejatele

  • Sel aastal oodatakse jämesoolevähi sõeluuringule 1954., 1956. ja 1958. aastal sündinud ravikindlustatud naisi ja mehi.
  • Sõeluuringus osalemiseks saadetakse kutse inimese rahvastikuregistris registreeritud aadressile ja patsiendiportaali www.digilugu.ee.
  • Sõeluuringus osalemiseks ei pea aga kutset ootama! Sihtrühma kuuluvad inimesed võivad ka ise oma perearsti või -õe poole pöörduda sooviga sõeluuringus osaleda.
  • Edasise info saamiseks tuleks pöörduda oma pereõe või -arsti poole.
  • Täiendavat infot jämesoolevähi sõeluuringu kohta saab lugeda haigekassa kodulehelt.

Loe ka neid

Tagasi üles