Gripi levik on jõudmas haripunkti, surnud on 12 inimest

Gripp on raske haigus ja sunnib pahatihti voodisse jääma. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Grippi ja teistesse hingamisteede nakkustesse haigestumine on hüppeliselt kasvanud, gripi tüsistustesse on tänavu surnud 12 vaktsineerimata inimest.

Terviseamet annab teada, et aasta algusest alanud grippi haigestumise kasv on nüüdseks märkimisväärselt tõusnud. Kõikide ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu vajas möödunud nädalal arstiabi 6188 inimest, haigestunute üldarv kasvas 33 protsendi võrra. 

Gripitaoliste haigestumiste arv kasvas eelmisel nädalal 65 protsendi võrra, mis näitab, et gripi kõrghooaeg on käes. Grippi haigestumise intensiivsust hindab amet keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks. 

Haigestunute hulgas on enim kuni viieaastaseid lapsi, kuid haigestumuse tõus toimub kõikides vanusrühmas. Keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Põlvamaal, Tallinnas, Harju-, Tartu- ja Jõgevamaal.

Hetkel ringlevad Eestis üheaegselt kolm gripiviiruse tüüpi: A-gripiviirus alatüüp A(H1N1), B-gripiviirus ja A-gripiviirus alatüüp H3N2. Endiselt domineerib B-gripiviirus, millega on seotud grippi haigestumine eeskätt Lõuna-Eestis.

Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 367 gripiviirust, neist 69 olid A- ja 298 B-gripiviirused. Täpsemalt määratleti seitse A-gripiviirust, millest neli olid A gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm ja kolm (H3N2). Kõikidest viirusnakkuste tõttu laborisse saadetud positiivse kinnituse saanud proovidest 72 protsenti moodustasid gripiviirused.

Terviseametile laekunute andmete põhjal on sel hooajal gripi tõttu intensiivravi vajanud 31 inimest vanuses 47–92 eluaastat, neist 29 kuulusid riskirühmadesse. Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 12 inimest. Kõik kuulusid riskirühmadesse, keegi polnud vaktsineeritud. Sel hooajal on intensiivravi osakonda sattunud kuus inimest hooldekodudest, neist kolm surid.

Terviseamet rõhutab, et gripp on tõsine haigus, mida põdedes tuleb püsida kodus. Teiste inimeste säästmiseks tuleb köhides ja aevastades suu kinni katta. Haigega tuleb hoida distantsi, soovitavalt vähemalt meeter ja pesta tihti käsi. Pesemata kätega tuleb hoiduda näopiirkonna puudutamisest.