/nginx/o/2016/11/02/6029459t1h0b25.jpg)
Punane liha on juba tükk aega põlu all, seda soovitatakse vältida ning hirmutatakse juttudega selle vähkitekitavast mõjust. Kuidas lihaga siis tegelikult lood on?
Kas punase liha söömine tekitab tõepoolest vähki?
8. veebruar 2018, 09:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Paljud ülevaateuuringud tõepoolest seda kinnitavad, et need inimesed, kes palju liha söövad, haigestuvad rohkem vähki ja südame-veresoonkonna haigustesse,» märkis saates «Terevisioon» kliinilise toitumise konsultant Hanna-Liis Lepp, vahendab ERR.
Esmalt tuleb aga Lepa sõnul rõhutada, et liha ise pole otseselt kantserogeen, vaid selles leidub lihtsalt mõningaid vähki tekitava potentsiaaliga ühendeid.
Igal juhul on Lepa sõnul kindel, et liha söömisega seonduvat vähiriski kasvatab liha mistahes töötlemine, sh suitsutamine, grillimine, küpsetamine ja hapendamine.
«Need, kes söövad oluliselt töötlemata liha paar korda nädalas ja söövad sinna juurde puu- ja köögivilju, marju – nende risk ei ole oluliselt suurem,» lisas Lepp.
Suremusrisk väheneb uuringute kohaselt oluliselt, kui söödava liha hulk jääb päeva kohta alla 20 grammi.
Loe pikemalt ERR uudisteportaalist.