Vähiravifondi aasta arvudes: abi sai sada inimest, kedagi ei jäetud ukse taha

Vähiravifond, annetuste kogumine.

FOTO: ERIK PROZES/PM/SCANPIX BALTICS

Vähiravifond «Kingitud elu», mis on aidanud üle saja eestimaalase, tähistas täna neljandat aastapäeva. Fondi esindajate motivatsioon on kõrge, et ka tänavu vähihaigete ravisse panustada.

Vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu märkis, et nende jaoks oli 2017. aasta heas mõttes puuga pähe saamise aasta. Eestimaalaste soov head teha rabas tema sõnul jalust, fondi tulud kasvasid hüppeliselt ning võimaluse uueks lootuseks ja eluks said sada inimest.  

«Vähiravifondi panustas ligi 20 000 annetajat ja jätkuvalt said abi kõik vähihaiged, kes fondi poole pöördusid ja kuuluvad meie sihtgruppi. Mitte keegi ei jäänud viimase õlekõrreta. See näitab, et Eesti ühiskonnas on midagi väga hästi: me tahame ja suudame, nagu üks mees, aidata omasid raskes võitluses. Täna on süda tänu täis,» rääkis ta pressikonverentsil. 

«Vähiravifondi «Kingitud Elu» töö on väga tänuväärne. Fond on kui sild uute turule tulnud ravimite ning ravikindlustuse vahel, kuniks Haigekassa ei saa veel uusi ravimeid rahastada,» lisas Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane.

Haigekassa hüvitas mullu kokku vähiravi 106 miljoni euro eest. Laane sõnul on iga selline täiendav panus vähihaigete toetuseks äärmiselt oluline. «Tegeleme sellega, et leida fondiga koostöös võimalused, kuidas ühiselt saada meie inimeste aitamiseks ravimitootjatelt ravimitele mõistlik hind,» kinnitas ta.

Ka fondi nõukogu liige onkoloog dr Peeter Padrik märkis, et vähiravimite puudulik kättesaadavus on Eesti tervishoiu üks suuri probleeme, kuid mitte ainuke. «Fundamentaalne probleem, millest tulenev on ka vähiravimite ebapiisav kättesaadavus, on tervishoiu rahastamise üldine madal tase,» sõnas ta. 

Eesti tervishoius kulutatakse dr Padriku sõnul ühe inimese kohta poole vähem kui OECD riikides keskmiselt. Samas näitavad vähiravifondi tehtud annetused, et Eesti inimestel on valmidus panustada tervishoidu rohkem, kui nad näevad, kuhu ja milleks see raha läheb.

«Poliitikute, tervishoiuametnike ja ehk ka arstkonna ülesandeks oleks luua lisaks Haigekassale täiendavad süsteemid, mis võimaldaks tervishoidu tuua täiendavaid vahendeid katmata ravivajaduste hüvitamiseks,» lisas dr Padrik.

2017. aasta arvudes (võrreldes 2016. aastaga):

  • 100 toetust saanud inimest (+2,5x)
  • 1,8 miljonit eurot tulusid (+1 mln)
  • Vähiravisse 1,4 miljonit eurot (+2x)
  • 20 000 annetajat (+inimesed, kes annetuskasti sularahas panustasid)
  • Üle 3500 püsiannetaja
  • Fondi tegevuskulud 3,4 protsenti
  • Riigilt 90 000 eurot tegevustoetust

Ajalugu

  • 2014 – 250 000 eurot tulu, 11 abisaanut
  • 2015 – 630 000 eurot tulu, 50 abisaanut
  • 2016 – 805 000 eurot tulu, 45 abisaanut
  • 2017 – 1,8 miljonit eurot tulu, 100 abisaanut 

Vähiravifond kutsub kõiki Eesti eraisikuid ja ettevõtteid üles jõukohase püsiannetusega fondi panustama, et keegi ei jääks hädavajaliku ravita ka 2018. aastal. Loe rohkem siit.

Tagasi üles