/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2011/05/17/586566t1h9e96.jpg)
Euroopa patsientide uuringu järgi ei pääse paljud Eesti elanikud arsti vastuvõtule majanduslikel põhjustel, elukoha või pika ooteaja tõttu.
Uuring: Eesti elanike juurdepääs tervishoiule on kehv
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eraldi oli välja toodud nende elanike kõrge protsent Eestis, kes ei saa endale samadel põhjustel hambaravi lubada. Veel hinnati meie tulemust nõrgaks nahavähihaigete elulumuse protsendi poolest 5 aastat pärast diagnoosi saamist.
Negatiivseks hinnati ka seda, et vaid vähestel siinsetest patsientidest on võimalik saada järjepidevat ravi ühe ja sama arsti juures.
Head tulemused olid Eestil ette näidata vaid aastate laste vaktsineerimises, emakaelavähi ja rinnavähi sõeluuringutes ning doonorvere skriinimise turvalisuses. Piisavalt palju siinseid inimesi oskas nimetada ka hädaabinumbrit.
Olukord hinnati halvaks patsiendi õiguse osas vältida asjatuid kannatusi ja valu näiteks morfiini tarbimisega. Ka palliatiivravile eraldatud voodikohtade arvu peeti ebapiisavaks.
Uuringu korraldajad leidsid, et haigus ei tohi kaasa tuua sotsiaalset eraldatust ja igal inimesel on õigus vabale valikule. Erinevusi ravis tuleks vähendada ja selleks oleks vaja kehtestada ühtsed kvaliteedistandardid.
Haigekassa juhi Hannes Danilov Danilovi sõnul ütleb kvaliteedistandard, kui palju midagi üks või teine raviasutus peaks tegema, kuid alati pole seda otstarbekas rakendada. Näiteks peab sünnitusi olema haiglas vähemalt 500 aastas, et olukord oleks riskivaba, aga inimene tahab sageli sünnitada kodu lähedal väikeses haiglas.
Danilovi sõnul on näiteks Suurbitannia haiglatel tärnid nagu hotellidel. Olukord on tema sõnul igas riigis erinev ja üle Euroopa kehtivaid standardeid seetõttu keeruline kehtestada.
Eesti Patsientide Esindusühingu juhataja Pille Ilves ütles et patsiendiõigused on inimõiguste üks osa, kuid sellest ei taheta eriti rääkida. «Eriti tunnetame nende puudumist, kui oleme haiged ja abitud,» tõdes ta. Ühingu infojuht Anne Veskimeister lisas, et patsiendi õiguste kaitsmise eesmärk pole arstidele liiga teha, vaid lõpetada patsientidele liiga tegemine.