/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/21/7331265t1hbf0a.jpg)
Paljud ei pruugi teada, kus asub ning milleks on vajalik meie kõhunääre. Selle organiga seotud haigused põhjustavad aga olulist elukvaliteedi langust ning inimene võib sattuda ka diabeedi tekkimise ohtu.
Tervisenõu: mis juhtub kehaga kõhunäärme töö häirumisel?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõhunäärme olulisust selgitab üldkirurg dr Airi Tark:
Kõhunääre ehk pankreas on inimesele elutähtis organ, mille nõre aitab toitu seedida ning organismile vastuvõetavamaks teha. Kõhunääre on ~15 cm pikkune organ, mis asub mao taga ja mille juha on ühenduses kaksteistsõrmiksoolega.
Kõhunäärmel eristatakse kolme osa: kõhunäärme pea, kehaosa ja sabaosa. Kõhunäärmel on peamiselt kaks funktsiooni - endokriinne ja eksokriinne. Endokriinne funktsioon avaldub põhiliselt insuliini ja glükagooni tootmises, mis osalevad inimese vere normaalses veresuhkru tasakaalu säilitamises.
Eksokriinne funktsioon avaldub kõhunäärme rakkudes toodetavates seedefermentide töös, mis kõhunäärme juha kaudu satuvad peensoolde ja aitavad kaasa seedeprotsessis toitainete lõhustamisel.
Kõhunäärme töö häirumisel (põletikud, kasvajad) võib tekkida insuliini ületootmisest diabeet. Kõige tavalisem kõhunäärme töö häirumise sümptom on kõhulahtisus, mis näitab, et piisavalt seedefermente ei satu soolde ning toitaineid ei omastata, vaid väljutatakse organismist.