Kliinikumi arst: elu lõpetamise juhis peaks olema sama loomulik kui testamendi tegemine

Oma elu lõpu üle võiks olla otsustusõigust ka inimesel endal. Foto: Panther Media/Scanpix/Craig Robinson

Tulevikus peaks igal inimesel olema võimalus E-tervise kaudu edastada arstidele oma tahteavaldus elulõpujuhistest, rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi anestesioloog Katrin Elmet tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid». 

Meditsiin areneb ja seega ka võimekus inimest kauem elus hoida. Samas ei tohi olukorda kuritarvitada, sest kõik haigused ei ole ravitavad. «Arsti põhiprintsiip ei ole säilitada elu, vaid tegutseda igati patsiendi huvides, inimese elus hoidmine perspektiivita paraneda, on ebaeetiline,» sõnas Elmet.

Arstile on kõige lihtsam ravida viimase hetkeni, inimese surmani. «Aga me peame suutma peatuda ja otsustada. Meditsiinis on mõiste «mõttetu ravi» – igal ravil peab olema näidustus, kui inimene kasu ei saa, on ka ravi kasutu,» sõnas Elmet, lisades, et sellise otsuse langetamine on ülimalt raske.

«Arst peab suutma prognoosida. Teine oluline faktor on patsiendi tahe ja tema arusaamine inimeseks olemise väärtusest ja elufilosoofiast,» tõdes Elmet, tuues näiteks iseenda. Elmet on oma isiklikke mõtteid ka lähedastega jaganud. «Elu on väärtuslik mulle siis, kui saan otsustada, ise enda eest seista – kui nii enam ei ole, ei soovi ma ka elustamist,» rääkis ta.

Inimene võiks oma elulõpujuhistele mõelda samuti kui testamendi tegemisele. Millest tuleks alustada? «Kindlasti peaks arstiga konsulteerima, võimalused läbi kaaluma ja infot küsima,» sõnas Elmet, kes loodab, et e-tervise keskkond võimaldaks edaspidi sinna sisestada ka patsiendi tahteavaldusi elustamise ja elulõpujuhiste kohta. 

Kuula saadet SIIT.