/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/08/09/5704535t1h1159.jpg)
Hammaste tooni ei muuda tingimata toit ja jook, vaid oma osa võib olla muudelgi harjumustel – näiteks nii sellel, et jätad hammaste hügieeni hooletusse, aga ka siis, kui harjad hambaid liiga kõvasti.
6 harjumust, mis muudavad hambad kollaseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hammaste värvuse puhul tuleb esmalt meelde jätta, et valge värvus iseloomustab hambaemaili, selle all olev kollakas kiht on aga dentiin, vahendab Prevention. Vahel võibki juhtuda, et kollaseks pole muutunud mitte hamba pealispind, vaid dentiin tuleb emaili alt paremini nähtavale. Selleks, et nii ei juhtuks, tuleb hoolt kanda hammaste hügieeni eest.
Põhjused, miks võivad hambad muutuda kollaseks:
Liialdad suuvee kasutamisega. Paljud suuveed on üsna happelised ning kui kasutada neid sagedasti, võivad need hambaemaili kahjustama hakata. Liigset happelisust suus aitab kontrolli all hoida küll sülg, mis on kombinatsioon mineraalainetest, ensüümidest jm, ent mõistlikum on suuvee kasutamisega siiski piiri pidada.
Tarbid rohkelt happelisi toite. Nendeks võib pidada tsitruselisi ja neist pressitud mahlu, tomateid, ananassi, äädikat ja sellel põhinevaid salatikastmeid, karastus- ja spordijooke jm. Neid ei pea küll menüüst eemaldama, ent pärast nende tarbimist võiks juua mõned lonksud vett ning eelistadagi seda janu korral.
Harjad hambaid liiga tugevalt. Väga tugev surve hammastele ning harja kiirem liigutamine ei tähenda seda, et peseksid hambaid paremini. Vastupidi – kui hambapasta sisaldab teralisi osakesi ning hõõrud seda hammastele liiga tugevalt, tekib hoopis hambaemaili nõrgendav efekt.
Oled suur kohvisõber. Kuigi kohvil on nii mõnedki kasulikud omadused tervisele, on ammu teada, et sellegagi ei tasu liialdada ning seda just hammaste pärast. Kuna hambaemail on poorne, võivad suurest kohvijoomisest tingitud plekid sinna sisse süübida ja hammaste kollaseks tõmbumist põhjustada, juhul kui muu hambahügieen hooletusse jätta.
Suitsetad. Tubakas leiduvad kemikaalid tekitavad samuti hammastele plekke ning mida kauem on see harjumus olnud, seda märgatavamaks need muutuvad. Suitsetajaid ohustavad teisedki hambaid puudutavad ohud, näiteks kaaries, hammaste lagunemine ning suukuivus.
Jätad hammaste eest hoolitsemise unarusse. Kui hambapesu seisab enamikel ikka meeles, siis hambaniit pole see-eest nii populaarne. Hambaniidi kasutamine aitab vältida hambakatu teket ning hoiab hammaste kaitsekihi tugevana. Seda kasutades on ka märksa väiksem oht hammaste tooni muutumiseks.