Mida teha, kui talvemasendus niidab jalust

Depressioonis inimesel on keeruline igapäevastest tegevustest rõõmu tunda. Foto: Panther Media / Scanpix / Tyler Olson

Käes on aastaaeg, mil päikest näeb haruharva. Kui lund ei ole, on õues pime ja hall – see põhjustab paljudel meeleolu langust ehk rahvapäraselt öeldes talvemasendust. 

Valvekliiniku arsti Brita Kroosmanni sõnul on talvemasendus (tuntud ka kui SAD ehk seasonal affective disorder) vähesest päevavalgusest tingitud meeleolulangus ja väsimus, mida esineb eelkõige pimedatel talvekuudel, kui päevad on kõige lühemad.

Pole vaid levinud sõnapaar

Talvemasendus ei ole pelgalt rahvasuus levinud sõnapaar, tegu on teaduslikult tõestatud tervisehäirega. «Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni järgi liigitub talvemasendus korduva depressiooni alla. Siiski kindlat eraldiseisvat diagnoosi antud tervisehäire kohta ei eksisteeri,» selgitas Kroosmann. 

Hanna (täisnimi toimetusele teada – toim) pöördus eelmisel talvel oma perearsti poole, kaebusteks pidev väsimus, jõuetus ja ärrituvus. Kuna kõik proovid olid korras, arvas perearst, et tegu võib olla talvemasendusega.

«Mulle ei ole sünkpime sügise- ja talveaeg kunagi meeldinud. Ma ei arvanud, et lühikesed ja hämarad päevad mu enesetunnet ja meeleolu aga nii tugevalt mõjutavad,» rääkis Hanna.

Neiu sõnul oli pidev väsimustunne kõige hullem – hoolimata kaheksa- või üheksatunnisest ööunest tuli tal loengute vahel teha vähemalt kahetunnine uinak: «Ma ei jaksanud ka tavapärase graafiku järgi enam trennis käia, sest mul ei olnud lihtsalt jõudu. Lisaks sellele ärritusin ma pidevalt täiesti tühiste asjade peale.»

Väsimus ja ükskõiksus

Talvemasenduse käes kannatav inimene võib Kroosmanni sõnul tunda pidevat väsimust ja jõuetust sõltumata kellaajast ja magatud tundidest. Väsimus tekitab omakorda ükskõiksust ümbritseva suhtes ja seetõttu on talvemasenduse käes vaevleval inimesel raske igapäevastele ülesannetele kontsentreeruda.

«Kuna energiat pole, väheneb ka füüsiline aktiivsus. Organism kompenseerib energiapuuduse suurenenud söögiisuga, mistõttu kipub sageli tõusma kehakaal. Loomulikult võivad kaebused iseloomult, tõsiduselt ja kestuselt varieeruda,» loetles Kroosmann talvemasenduse sümptomeid. Valgetel suvekuudel kaebused arsti sõnul taanduvad, kuid kipuvad igal aastal taas korduma. Sümptomid algavad reeglina kahekümnendates eluaastates ja võimenduvad aastatega.

Arsti sõnul seostatakse talvemasenduse teket mitme faktoriga. On leitud, et talvisel ajal masenduse käes kannatavatel inimestel on pimedatel kuudel aju serotoniini aktiivsus tavapärasest madalam. Serotoniin on aga üks olulisemaid kesknärvisüsteemi virgatsaineid, mis inimese meeleolu reguleerib.

Lisaks on avastatud, et talvemasenduse tekkes mängib rolli ka melatoniini ületootlikkus. «Melatoniini toodetakse inimese käbinäärmes vastusena pimedusele. Talvekuudel on pimedat aega rohkem, mistõttu suureneb ka melatoniini produktsioon. Melatoniin põhjustab aga väsimust ja unisust,» selgitas Kroosmann.

Arsti sõnul arvatakse, et talvemasenduse tekkimises on oma koht ka D-vitamiini puudusel. «D-vitamiini süntees algab nahas reaktsioonina UV-kiirgusele. Talvisel ajal on päikesevalgust väga vähe ning vitamiinipuudus on kerge tekkima», selgitas Kroosmann. Päris selget põhjust talvemasenduse tekkele arsti sõnul veel leitud pole. Pigem arvatakse, et tervisehäire tekib paljude faktorite koostoimel.

Toitumine muutus tervislikumaks

Hanna sõnul soovitas perearst tal talvemasenduse leevendamiseks veeta rohkem aega õues ja toituda võimalikult tervislikult. «Tegin reegli, et pean veetma iga päev vähemalt poolteist tundi värskes õhus. Nädalavahetustel hakkasin elukaaslasega võtma ette mitmetunniseid matku. Lisaks sellele pöörasin suuremat tähelepanu toidulauale – kui varem oli mul näiteks kombeks loengute vahel rasvaseid saiakesi süüa, siis nüüd võtan karbiga kaasa puu- ja juurvilju.»

Hanna sõnul muutus «tänu» talvemasendusele tema toitumine tunduvalt teadlikumaks. «Poolfabrikaate mu söögikordadest enam ei leia, avastasin enda jaoks ka värsked smuutid. Ma usun, et talvemasenduse seljatamise juures on tegelikult paljuski mõtlemises kinni, aga värskes õhus viibimine ja tervislik toitumine aitavad kindlasti väga palju kaasa,» rääkis ta.

Talvemasenduse vastu võitlemisel peetakse Kroosmanni sõnul tõhusaks vahendiks ka valgusteraapiat: «Valgusravi mõjutab serotoniini ja melatoniini ainevahetuse kaudu organismi bioloogilist ööpäevarütmi, muutes inimese enesetunde reipamaks.» Valgusravis kasutatakse spetsiaalseid päevavalgust imiteerivaid lampe, mis on tavalisest toavalgustusest umbes 15–20 korda tugevamad. UV-kiirgus on lampidest välja filtreeritud.

Talvemasenduse raskematel juhtudel võib arsti sõnul vaja minna ka antidepressantide ravi. «Alati tasub konsulteerida arstiga, kes jagab terviseprobleemi lahendamiseks personaalset nõu ja soovitusi,» toonitas Kroosmann. 

Kuidas talveväsimust ja -masendust ennetada?

• Ole füüsiliselt aktiivne
• Toitu mitmekülgselt
• Maga piisavalt
• Võimaluse korral mine talveperioodil soojale maale

Allikas: dr Brita Kroosmann