Miks tuli Agu Uudelepa vähiravim Pariisis välja vahetada?

Radar - Agu Uudelepp.mp4

FOTO: Pilt videost

Kopsuvähiga maadleva Agu Uudelepa raviplaanis tehti Pariisi haiglas palju muudatusi. Välja vahetati ka vähiravim, mille saamiseks Uudelepp vähiravifondist toetuse sai.

Poliitikavaatleja, ringhäälingunõukogu liige ja kahe väikelapse isa Agu Uudelepp on võidelnud peaaegu kaks aastat viimases staadiumis kopsuvähiga. Eelmise aasta augustiks oli vähk siirdunud ajju ning kriitilisel ajal Pariisis viibinud Uudelepale tehti välismaal ka ajuoperatsioon.  

Seda, miks kasvajat Pariisis pärast kümnepäevaseid uuringuid lõikama hakati, kuigi Eestis seda isegi kavasse ei võetud, Uudelepp kindlalt öelda ei oska. «Küllap tunti end kindlamalt. Siin jäeti arteri ümbert osa lõikamata, et see pärast täppiskiiritusega maha võtta. Noaga ajus suurte veresoonte lähedale minek on ohtlikuvõitu,» sõnas ta.  

Pariisi arstide julgemaid otsuseid võib Uudelepp seletada suuremate kogemustega. «Pariis on Eestist lihtsalt nii palju suurem, et siin on arstide kogemused paremad. Eestis ei ole ühelgi neurokirurgil võimalik saada sellist kogemust, nagu siinsetel,» rääkis Uudelepp.

Ravim ei sobinud

Ravimit Keytruda, mille soetamiseks Uudelepp eelmise aasta novembris vähiravifondist abi sai, ta detsembrikuust alates enam ei võta. «Keytruda ei töötanud minu vähivormi puhul korralikult. See ei tähenda, et mõne muu vähivormi puhul sest ravimist abi ei oleks,» rääkis Uudelepp. Moodsat vähiravimit Keytruda rahastabki haigekassa selle aasta algusest melanoomipatsientide raviks.

Uudelepa ravim vahetati Pariisis välja Tagrisso vastu, mille kõrvalmõjud on väiksemad. «Pariisis tehtud analüüsid näitasid, et minu mutatsiooni puhul on parimad Tagrisso tabletid. Veel kallimad, kuid mõjusad ja ilma kõrvalmõjudeta,» rääkis Uudelepp.

Tänu ajuoperatsioonile sai kasvajat uurida

Tänu ajusiirde väljalõikamisele oli mehe sõnul prantslastel parem kasvajat uurida ja õige mutatsioon välja selgitada. Eestis ei õnnestunud selleks kasvaja põhikoldest lihtsalt piisavalt vähirakke kätte saada.

Uudelepp uskus, et Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) tegi tema ravimiseks kõik nende võimuses olevad uuringud. Samuti määrati talle ravim, mis paistis sel hetkel teada oleva info põhjal parim. «Nad otsustasid mitte opereerida, sest see paistis ohtlik. Pariisis on kogemust rohkem, seal otsustati operatsiooniga riskida. Mis puutub PERHis ravimisse, siis mul on praegugi PERHi visiit kokku lepitud, kui Eestisse tulen,» rääkis Uudelepp.

PERH Agu Uudelepa ravimist ei kommenteerinud, sest terviseandmeid saab kommenteerida vaid patsiendi enda kirjalikul loal.

«Loo põhisõnum on see, et kui kahtlete, siis minge kohe kontrolli ja vajadusel võtke teine arvamus juurde, mitte see, et kui juba tegelikult liiga hiljaks kisub, siis minge välismaale,» sõnas Uudelepp.

Ravi katab kindlustus

Eesti haigekassa Uudelepa ravi eest Pariisis enam ei maksa. «Abikaasa töökohal on leping erakindlustusfirmaga, mis katab ka perekonnaliikmete ravikulud. Tõsi, kallimate protseduuride puhul tuleb võtta eelnev nõusolek, et nad selle kulu tõesti katavad,» rääkis Uudelepp. Seni on kindlustus kõik Uudelepa ravikulud katnud.

Haigekassa sõnul on selleks, et saaks patsiendi Eestist väljapoole ravile saata, vaja esmalt patsiendi taotlust ning ravikonsiiliumi otsust, kes peab hindama, kas ravi välisriigis on vajalik. 

  • 2014. aastal siirdus kasvajaga seotud välisravile Eestist üheksa inimest, sellest kaheksal juhul oli tegemist ajukasvaja raviga, nende seas oli seitse last.
  • 2015. aastal siirdus kasvajaga seotud välisravile 15 inimest, kellest seitsme puhul oli tegemist ajukasvajaga. 
  • 2016. aastal siirdus kasvajaga seotud välisravile kuus inimest, neist juhtumitest kolm olid seotud ajukasvajaga. 
  • 2017. aastal siirdus kasvajaga seotud välisravil 11 inimest, ükski ei olnud seotud ajukasvajaga.

Loe ka neid

Tagasi üles