Uisutamine annab vastupidavust lihastele ja väljakutse ajule

Eriti mõnus on uisutada mõnel looduslikul liuväljal. Foto: Viktor Cap/PantherMedia / Viktor Cap

Praegu on parim aeg vabas õhus uisutamiseks. Mõnus talvine spordiala treenib tasakaalu ja parandab füüsilist vormi. 

Usutamine on nutikas viis, kuidas kobineerida mõnus ajaveetmine lähedastega ja korralik lihastreening. NEBH toob välja uisutamise kasulikud mõjud kehale ja vaimule. 

Jääl uisutamisel töötavad peaaegu kõik peamised lihasgrupid, eriti aga alakeha ja kõhulihased. Jääl tasakaalu hoidmine paneb tööle kõhulihased ja arendab püsivust jalgades. Võrreldes jooksmisega avaldab uisutamine liigestele vähe mõju. Kuigi, kui hakkad jääl piruette ja hüppeid tegema, annab ka uisutamine liigestele vatti.

Treenib lihasvastupidavust

Mida kauem uisutada, seda enam püsivust tekib. Mida kauem ja kiiremini uisutada, seda rohkem kulub energiat, mistõttu on see spordiala hea ka kaalu langetamiseks. Kuigi uisutamine suurendab lihaste vastupanuvõimet, ei treeni see märkimisväärselt südame vastupidavust. Enamasti peetakse uisutamist anaeroobseks treeninguks, sest keha töötab intensiivsete sööstudena.

Jääl vihisemine teeb mõtted selgeks

Jääl uisutamine on kaasakiskuv lõbus treening ja stressimaandaja. Liueldes mööda uisuvälja, saad aega iseendale mõtlemiseks. Jääl püsti püsimine ja pidev kiire reageerimine treenib ka vaimset võimekust. Olenemata vanusest ja treenituse astmest on uisutamine enesekindlust tõstev ja sobilik treening kõigile.  

Nippe alustamiseks

• Kui sa pole varem uiske jalga saanud või uisutasid viimati lapsepõlves, võib olla abi õpetajaga tundidest.
• Enne uisutamist vali uisud, mis istuvad hästi jalga ja millel on korralikud paelad.
• Kui sa ei saa põlvi kõverdada, on uisud liiga kõvasti jala ümber.

Tallinna avalikke liuvälju näed siin.