Haigekassa juht Rain Laane: õige pea alustame digiregistratuuri pilootprojektiga

Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane. Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Lähiajal algab pikalt töös olnud digiregistratuuri pilootprojekt, mille esimesi tulemusi on oodata selle aasta jooksul, sõnas Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Tervishoiu lisarahastamine on olnud kuum teema – poliitikud räägivad suurtest summadest, lisamata, et need jagunevad mitme aasta peale ning hõlmavad lisateenuseid, mis koos rahaga haigekassasse üle tulevad. Ometi on patsientidel kuuldu põhjal tekkinud kõrgendatud ootused.

Reaalselt on sel aastal tervishoius lisaraha 34 miljonit eurot. «Sõnum, et oleme üle pikkade aastate lisaraha saanud, on kahtlemata positiivne,» sõnas Laane, lisades, et kogu raha läheb eriarstiabisse eesmärgiga selle kättesaadavust parandada. Lisaraha suunamisel võeti eeskätt arvesse kahte aspekti – esiteks valdkondi, mis on aastaid alarahastatud ning teiseks kõrge prioriteediga valdkondi.

«Kõige tähtsam on laste ravi, kuhu suunasime 5,5 miljonit eurot. Prioriteetsed on ka põlve- ja puusaproteeside ning silmakae operatsioonid,» selgitas Laane. Võib juhtuda, et inimene, kes sai põlveproteesi operatsiooniks aja kolme aasta pärast, saab selle tänavu tehtud. Ometi ei tähenda see, et järjekorrad kaovad, sarnase rahastuse korral läheb kindlasti veel paar aastat, et olukord normaliseeruks.

Ent ravijärjekordade kadu ei ole seotud vaid rahaga. «Kui arstil on kõik ajad broneeritud, võib meil väga palju raha olla, kuid aega juurde ei osta,» sõnas Laane. Tema sõnul on defitsiit eriti silma- ja nahaarstidest ning psühhiaatritest.

Olukorra leevendamiseks tuleb appi võtta tehnoloogia. Laane kiitis e-konsultatsiooni ja digisaatekirja, samas digiregistratuuri tööle rakendamine on venima jäänud. «Alustame ühe haigla piloodiga, tulemusi tahaksime selle aasta jooksul näha,» andis ta perspektiivi, millal võiks digiregistratuuri eluvõimelisuse kohta uut infot tulla.

Küll aga kasutavad Laane kinnitusel perearstid üha usinamalt e-konsultatsiooni. «Järjest enam inimesi saab e-konsultatsiooni kaudu eriarstilt oma murele nelja päevaga vastuse. Perearstid on väga teenuse poolt, aga muidugi on ka arstid läbilõige ühiskonnast – nende seas on väga innovaatilisi inimesi, aga ka neid, kes ei kasuta e-kirjagi,» sõnas ta.

E-konsultatsioonile eelnevad uuringud, mida haigekassa samuti rahastab. «Perearstid, kes on kogunenud esmatasandi tervisekeskussesse, saavad uuringufondide raha jagada, tähtsaim on, et sihtotstarbeline raha ei jääks kasutamata,» sõnas Laane. 

Kuula saadet SIIT.