PERHi juhtkond tunnistas vigu Keila hooldushaiglas

Keila haigla. Foto: Mihkel Maripuu

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) tunnistas pärast olukorra analüüsimist puudusi Keila järel- ja hooldusravi kliiniku töös ja on astunud samme nende kõrvaldamiseks.

«Me vabandame kõigi patsientide ja nende lähedaste ees, kes on kogenud ebameeldivusi või ootustele mittevastavat käitumist Keila haiglas,» sõnas PERHi juhatuse esimees Tõnis Allik, lisades, et juhatuse esmaseks kohustuseks on nüüd tagada, et olukord järelravi kliinikus paraneks ning kellelgi poleks enam põhjust rahulolematuseks.

Järel- ja hooldusravi kliiniku tööd hinnanud komisjoni aruandest selgub, et põhilisteks lahendamist vajavateks probleemideks on puudused töökorralduses, juhtimisvead, infovahetuse korraldamatus lähedastega, personali ülepinge ja inimeste nappus, kuid samuti tagasiside puudumine patsientidelt ja nende lähedastelt, õigemini hirm või kartus selle andmise ees.

Esimesed komisjoni ettepanekud on tänaseks ka ellu viidud - järelravi kliinikule otsitakse uut juhti ning arstidele on määratud patsiendi lähedastega vestlemiseks kõnetunnid ja vastuvõtuajad.

PERHi juhatus vaatab lähiajal üle järelravi kliiniku arstide ning õdede ja hooldajate standardid ning hindab täiendavate spetsialistide vajadust psühholoogide, sotsiaaltöötajate, füsioterapeutide ja teiste spetsialistide osas. Lisaks kaalutakse võimalust kaasata Mustamäe korpuse arste ja õdesid konsultatsioonideks järelravi kliinikus. Kavas on kehtestada ja anda välja infovoldikuna «Patsientide sisekord».

Alliku sõnul jõuab täna haiglani kahjuks vähe tagasisidet patsientidelt ja nende lähedastelt. Igasugune tagasiside on haiglale aga oluline, selleks et protsesse parendada. «Rõhutan, et me tahame olla dialoogis patsientide ja nende lähedastega ning ka patsientide esindusorganisatsioonidega,» märkis haiglajuht.

Allik väljendas nõukogu istungil heameelt, et pinged, mis seondusid Keila haigla ebamäärase tulevikuga, on tänaseks leevenemas - Keila haiglahoonel ja seal asuval hooldusravil on 16. maist uus omanik ja järelravi tulevik on seotud Hiiu korpusega. «Järelravi kliiniku töökorraldus on ümber hinnatud ning me näeme vajadust suunata sinna rohkem ressursse,» kinnitas ta.

Järelravi kliinik alustas tööd Hiiu korpuses aprilli alguses. Kolimine kulges edukalt ning kliinik töötab täies mahus. Juhatus andis teada, et käimas on konkurss kliinikule uue juhataja leidmiseks ning andis teada, et konkursi lõpuni täidab neid kohuseid Arvo Petersell.

Pärast ETV saates «Pealtnägija» 6. aprillil näidatud saatelõiku, milles tõstatati rida küsimusi ravitöö ja õendusabi kohta Keila haiglas, moodustati juhtumi uurimiseks 9-liikmeline komisjon, mille ülesandeks oli välja selgitada meedias avaldatud juhtumitega seotud asjaolud ning kogutud teabe põhjal teha järeldused nii kõnealusest juhtumist kui anda hinnangud ja soovitused järel- ja hooldusravi paremaks korralduseks.

Komisjon analüüsis arstiabi ja õendusabi kvaliteeti, meditsiinipersonali suhtlemist patsientide ja lähedastega, töökeskkonda ning haiglale laekunud tagasisidet. Komisjon kaasas ka psühhiaater-psühhoterapeudi Andres Silla, kes viis läbi töökeskkonna psühholoogiliste tegurite ja töökorralduse ekspertiisi.

Komisjon leidis oma lõpparuandes, et «Pealtnägijas» kajastatud Valve Roosalu juhtumil esines vigu õendusabis ning personali käitumises. Samas ei tuvastanud komisjon otsest hoolimatut suhtumist patsientidesse ega ka sisulisi ravivigu.

Komisjon tuvastas, et õendusdokumentatsioonis esines puudujääke patsiendi seisundi muutuste operatiivsel fikseerimisel ja osa tegevusi pole kajastatud täies ulatuses.

Leiti, et personali hinnang suurele töökoormusele on põhjendatud. Komisjon tegi ettepaneku, et protseduuripõhise õendusabi osutamiselt tuleb minna üle patsiendipõhisele õendusabile ning tulevikus tegeleb valve ajal patsiendiga vaid üks õde või hooldaja.

Sellise töökorraldusega tagatakse järjepidevus ja vastutus toimingute teostamise eest ning patsientide turvalisus. Komisjoni hinnangul tuleb üle vaadata õendusstandard ning käivitada igapäevane õendusvisiit osakonna õendusjuhi kureerimisel.

Komisjon leidis, et Valve Roosalu diagnoosid olid õiged, tõendatud objektiivsete uuringutega ning osutatud ravi oli asjakohane ja tõenduspõhine. Vaatamata patsiendi keerulisele ravijuhule ei olnud tema seisund raske ning ta suunati järelraviks Keilasse, andmaks lähedastele aega patsiendile edaspidiseks vajaliku ravi ja hoolitsuse korraldamiseks. Patsienti konsulteeris taastusravi arst, kes leidis, et taastusravi ei olnud näidustatud.

Komisjon tuvastas probleeme arstide kättesaadavusega, millest tulenevalt tegi ettepaneku määrata järelravi kliiniku arstidele patsiendi lähedastega vestlemiseks kõnetunnid ja vastuvõtuajad. Samuti tegi komisjon ettepaneku vaadata üle arstide tööaja standard, et oleks tagatud nii ravitöö kui ka suhtlemine patsientide ja nende lähedastega.

Järel- ja hooldusravi kliinikus, nagu kõigis teisteski kliinikutes, on tagasisidena laekunud nii kiitusi kui ka kaebusi. Kliinik ei eristu teistest kõrgema kriitika osatähtsusega. Kaebuste peamisteks põhjusteks olid puudused töökorralduses ja personali suhtlemisoskuses.

Patsiente häirib ka personali ajapuudus, mida tõlgendatakse soovimatusena aidata. Kõigi kaebuste puhul on võetud töötajatelt seletused ning kaebuse esitajale kirjalikult vastatud.