:format(webp)/nginx/o/2018/02/19/7597901t1h759b.jpg)
Mil viisil jõuti magnetresonantstomograafia ehk MRTni ajaloos ja milline roll on sel tänapäeval, selgitab Tartu tervishoiu kõrgkooli ajakirjas III kursusel õppiv Anni Ojala.
Kuidas magnetvälja abil inimese sisse näha?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MRT ajalugu
Roomlased avastasid magnetid enam kui 2000 aastat tagasi. MRT ehk magnetresonantstomograafia arengu tegi võimalikuks prantsuse matemaatik J.B. J. Fourier, kes 1800. aastate alguses arendas matemaatilise meetodi tahkete kehade vahelise soojusülekande analüüsimiseks.
MRT isadena tuntakse aga hoopis E. M. Purcell ja R. Damadiani, kelle avastused on tänase MRT aluseks. E. M. Purcell sai koos F. Blochiga 1952 Nobeli preemia füüsikas: tuumamagnetresonantsi (NMR) täpsema mõõtmise jaoks mõeldud uute meetodite arendamise eest.
Kuni 1970. aastateni kasutati NMR meetodit pelgalt keemilise ja füüsikalise analüüsi tarbeks, kuid 1971. aastal näitas R. Damadian, et erinevate kudede NMR pildid on erinevad, seega oleks võimalik meetodit kasutada ka haiguste uurimiseks. Sama avastuse tegi ka keemik P. C. Lauterbur.
2003 anti P. C. Lauterburile ja sir P. Mansfieldile Nobeli meditsiini preemia. Fakt, et laureaatide hulgast jäeti välja R. Damadian põhjustas omajagu pahameelt. 1977/78 ehitas R. Damadian käsitsi esimese MRT masina, millega tehti ka esimene uuring. P. Mansfield täiustas MRT matemaatilist poolt ja arendas ehhoplanaarse tehnika, mis võimaldab sekunditega pilte hankida - see on tänapäevase MRT alus.
MRT tänapäeval
MRTmasin ehk magnetresonantstomograaf kasutab tugevat magnetvälja, mille abil saadakse keha erinevatest piirkondadest ja elunditest nii kahe- kui kolmemõõtmelisi kujutisi. MRT uuringul ei kasutata röntgenkiirgust.
Iga inimkeha rakutüüp annab vastavalt masina programmile kindlaid signaale - see võimaldab eristada erinevaid koetüüpe, nagu luu, liigesed, kõhr- ja lihaskude. Vähikoe rakud sisaldavad normaalkudedest rohkem vett, mis resoneerib MRTs kauem ja toob seega tuumori teistest kudedest tumedama/heledama kohana esile.
MRTga on võimalik näha ka röntgeni jaoks liiga väikeseid luumurde ja uurida aju elektrilist aktiivsust. MRT ei kasuta erinevalt teistest radioloogilistest kuvamisviisidest ioniseerivat kiirgust ja on seega täiesti ohutu - välja arvatud siis, kui patsient relva või muud metallist objekti enda küljes või sees kannab.
MRT uuring on üsna lärmakas. Gradientmähised on suured metallist poolid, millest liigub läbi elektrivool ja tekitab seeläbi magnetvälja. Mähised teevad töötades koputavat või surisevat müra, sest suur energiahulk paneb nad vibreerima.
Loe artiklit ka Tartu tervishoiukõrgkooli ajakirjast SIIT.
Huvitavaid fakte
• MRT masina magnetväli on maa magnetväljast sadu tuhandeid kordi tugevam.
• Ühes Iisraeli uuringus vaadeldi inimese aju samal ajal, kui uuringuruumis viibis tema kõrval madu või tarantel. Uuriti, kuidas katsealuste erinevad ajuosad vastavalt hirmustiimulile aktiveeruvad. Aktivatsioon sõltus sellest, kui kaugel uuritavad arvasid olendeid olevat.
• Kuigi sünnitus on isegi haiglavoodis raske, lasi üks Saksa naine oma sünnituse MRT abil detailselt jäädvustada. Arstid nägid isegi seda, kuidas beebi pea sünnitusteedest läbiminekul kuju muutis.
• John Hopkinsi haiglas uuriti MRT abil jazz pianiste ja räppareid, et näha, kuidas on muusikud võimelised algusest lõpuni terve kontserdi pikkusi etteasteid improviseerima. Uurides muusikuid esinemise ajal ilmnes, et nad suudavad välja lülitada ajuosa, mis haldab enesekontrolli.