Kuivnõelaravi aitab leevendada lihaspingeid ja valu

See meetod võib aidata näiteks õla- või seljavalu korral. Foto: Panther Media / Scanpix/ Andriy Popov

Sageli arvatakse, et kuivnõelaravi ning traditsiooniline Hiina akupunktuur on sünonüümid, ent tegelikult on tegemist kahe täiesti erineva teraapiameetodiga. 

Kuivnõelaravi on tehnika, mida kasutatakse erinevate skeletilihassüsteemi patoloogiate raviks, kus valu põhjuseks võivad olla trigerpunktid, kirjutan Tartu tervishoiu kõrgkooli ajakirjas õppejõud Kirkke Reisberg.

Nende hellade kohtade, trigerpunktide tõttu võidakse inimesel diagnoosida näiteks alaselja-, õla- või õlavöötmevalu. Samuti võib kuivnõelaravist olla abi peavalu vähendamisel, mis on tingitud trigerpunktide olemasolust lihastes. Seda peetakse ohutuks ning paljudel juhtudel efektiivseks meetodiks füsioterapeudi praktikas.

Füsioterapeudid Kanadas, Tšiilis, Iirimaal, Inglismaal, Hispaanias ja Lõuna-Aafrikas on kasutanud juba alates 1980. aastatest. 29. novembrist 10. detsembrini 2017 oli ka Eesti füsioterapeutidel ja taastusravi arstidel võimalus kuivnõelaravi metoodikat õppida Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis müofastsiaalset valuravi käsitleval koolitusel. Koolitajateks olid tunnustatud spetsialistid Hispaaniast José Miota Ibarra (PhD) ja Orlando Mayoral del Moral (PhD).

Tänapäevane trigerpunktide kuivnõelaravi arengusse on andnud olulise tõuke Karel Lewit, kes leidis uuringus, et nõela panemine 241 patsiendi valulikesse trigerpunktidesse vähendas kohe valu 86 protsendil patsientidest. See näitas, et pelgalt nõela asetamine pinges lihaspunkti ilma ravimi süstimiseta mõjus valu leevendavalt ning andis aluse paljudele järgnevatele uuringutele.

Mis vahe on akupunktuuril ja kuivnõelaravil?

Hiina akupunktuur põhineb akupunktuuri nõelte kasutamise abil meridiaanide kaudu eluenergia mõjutamisel ning nõelad jäetakse ravi piirkondadesse 10-30 minutiks. Kuivnõelaravi tegemiseks kasutatakse tänapäeval juhttoruga nõelu. Eristatakse pindmist ja süva kuivnõelaravi. Pindmise ravi puhul mõjutatakse nahka ning süva kuivnõelaravi.

Selleks tuvastatakse trigerpunkt ning liigutatakse nõela lihases sisse-välja eesmärgiga tekitada väikeseid lokaalseid lihastõmblusi. Uuringud on näidanud, et mida rohkem lihastõmblusi esile suudetakse kutsuda, seda efektiivsem on pinges lihase piirkonna lõõgastumine ning valu vähenemine; üldjuhul peetakse dünaamilist kuivnõelaravi kõige efektiivsemaks.

Kui kasutatakse staatilist kuivnõelaravi, mil nõel jäetakse lihasesse paariks minutiks, siis seda kombineeritakse sageli madalasagedusliku elektrilise stimulatsiooniga. Trigerpunkti kuivõelaravi kombineeritakse konservatiivsete trigerpunkti mõjutamise tehnikatega, nende seas venitamise, hõõrumisvõtete, naha rullimistehnika, külmaravi, niiske soojaravi, postisomeetrilise relaksatsiooni ja teipimisega. Lisaks õpetatakse patsiendile ka lihaseid tugevdavaid harjutusi, sest treenitud lihases on trigerpunktide tekkimise võimalus väiksem.

Kuivnõelaravi efektiivsus sõltub füsioterapeudi trigerpunktide palpeerimise (katsumise) oskustest ja ravi rakendamise kogemustest, samuti koostööst patsiendiga. Esimesel protseduuril võib piirduda 1-2 lihase raviga ning järgmistel kordadel rakendada ravi 3-4 lihasele või vajadusel rohkematele lihastele. Enamasti rohkem kui 4-5 lihast ühel protseduuril ei ravita. Tavaline on mõningane protseduurijärgne ravipiirkonna hellus, mis mõne aja pärast taandub. Oluline on, et valusündroom, millega patsient terapeudi poole pöördus, muutub väiksemaks.

Loe pikemalt Tartu tervishoiukõrgkooli ajakirjast SIIT. 

Mõisted:

Müofastsiaalne valu – valu, mis tuleneb ühest või mitmest trigerpunktist

Trigerpunkt – hell/valulik piirkond lihases, mis võib põhjustada valu ka punktist hoopis eemal. Olemuselt lokaalne ülemääraselt lühenenud lihase piirkond ning selle tekkimise põhjuseks võivad olla lihase vigastus, ent samuti keha- või tööasendid, mida hoitakse kaua aega.

Kuivnõelaravi (dry needling - ik) – lihasesisene manuaalne stimulatsioon, mida kasutatakse efektiivselt müofastsiaalse valusündroomi ravis.