/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2014/11/12/3514323t1he4ad.jpg)
2016. aastal vajas vigastuste tõttu ravi 12 protsenti Eesti elanikest, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) analüüsist. Iga päev vajas arstiabi keskmiselt 436 inimest, kellest 98 olid kuni 14-aastased lapsed.
Iga päev vajas vigastuste tõttu arstiabi üle 400 inimese
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Umbes pooled vigastustest saadi kodus enese äralöömise, millegi vahele jäämise, võõrkeha silma sattumise ning kukkumise tõttu. Kodus pandi toime ka veerand vigastusega lõppenud rünnetest.
Mehed said 60 protsendi võrra sagedamini viga kui naised, poisid kolmandiku võrra sagedamini kui tüdrukud. Suurim erinevus meeste ja naiste vahel oli 25–34-aastaste hulgas. Selles vanuses mehed vajasid vigastuste tõttu arstiabi üle kahe korra enam kui naised.
Avaliku sektori kulu Eesti elanike vigastustele oli üle 43 miljoni euro. Kõige rohkem, 20 miljonit eurot, kulus kukkumisel saadud vigastuste ravile. Sellest kolmandiku moodustasid vanemaealiste naiste ravile tehtud kulutused.
Vigastuste tõttu hukkunute arv on küll jõudsalt langenud, kuid Euroopa Liidus on Eesti vigastussurmade arvu poolest Läti ja Leedu järel kolmandal kohal (22,6 surma 100 000 elaniku kohta). Eestis sai vigastuste tõttu surma 868 inimest, neist 14 olid lapsed.
Hukkunute hulgas oli üle kolme korra rohkem mehi kui naisi (105 meest 100 000 mehe ja 31 naist 100 000 naise kohta). Võrreldes EL-ga hukkus meil vigastuste tõttu üle kahe korra rohkem tööealisi mehi.