Esimest korda Eestis: Hiiumaal saab ravida iga patsienti kui tervikut

Hiiumaa haigla. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Aprillist rakendub Eestis esmakordselt Hiiumaa haigla rahastamisel uuenduslik eelarvepõhine rahastamismudel.

Selle rahastamismudeli eesmärk on tagada vähese elanikkonnaga ja raske ligipääsuga piirkonna haigla jätkusuutlikkus ning jätkata inimestele eriarstiabi pakkumist nende kodukohas, teatas Põhja-Eesti regionaalhaigla. 

Regionaalhaigla ja Hiiumaa haigla saatsid haigekassale ja sotsiaalministeeriumile analüüsi, kus näidati ära, et senine rahastussüsteem pole Hiiumaa haigla asukohta ja Hiiumaa rahvastikku arvestades jätkusuutlik. 

«Tunnustame haigekassa kiiret ja põhjalikku tegutsemist,» ütles regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu. Tema sõnul ollakse kindlad, et see pilootprojekt tõestab lähiaastatel, et eelarvepõhine rahastusmudel on väikestele üldhaiglate ainuõige lahendus tagamaks arstiabi nendes piirkondades.

Hiiumaa püsielanike arv on läbi aastate vähenenud, mistõttu väheneb ka haiglas teenuste osutamine ning sellest saadav tulu. Haigekassa kehtivate rahastuspõhimõtete kohaselt lepitakse haiglatega igaks aastaks kokku, kui palju ravijuhte mingil kindlal erialal ostetakse ning kui palju raha haigekassa selle eest tasub.

Senise rahastuse keskmeks olnud tervishoiuteenuste hinnatase ei katnud juba aastaid Hiiumaa haigla üldkulusid, haigla oli suures kahjumis. Samamoodi jätkamine oleks tähendanud püsivat maksejõuetust. Saareelanike jaoks aga erakorralise arstiabi ja eriarstiabi saamisel oma üldhaiglale mingit mõistlikku alternatiivi ei ole.

Teiste riikide kogemuse alusel töötas haigekassa koostöös regionaalhaigla ja Hiiumaa haiglaga välja uue rahastamisviisi – eelarvepõhise tasustamise. See tähendab, et haigekassa ei osta haiglalt teenuseid ravijuhtude kaupa, vaid lepitakse kokku erialades ja teenustes, millel haigla teenust osutab ning kogusumma, mida haigekassa haiglale kõigi patsientide teenindamise eest tasub.

Haigla kindlustab valmisoleku osutada teenuseid kokkulepitud mahus ja erialadel vastavalt oma pädevusele ja hoolitseb keerulisemate ravijuhtude käsitlemise koostöös suurhaiglatega. Uus rahastus puudutab Hiiumaal sisehaiguseid, üldkirurgiat, sünnitusabi, järelravi ja iseseisvat õendusabi.

Ambulatoorses ravis on erialade arv vastavalt vajadusele laiem. Lisaks majanduslikule poolele aitab selline rahastamine keskenduda rohkem igale patsiendile, sest raviarst ei pea arvestama varem haigekassa lepinguga määratud ravijuhtude arvu konkreetsel erialal.

«Hiidlaste nimel rõõmustan, et uus lahendus võimaldab ravida iga patsienti kui tervikut, ei pea mõtlema, mitu ravijuhtu lepingu järgi veel alles on,» ütles Hiiumaa haigla juhatuse liige Riina Tamm ja lisas, et piloot võimaldab Hiiumaa haiglal jätkusuutlikult toimetada.

Selleks, et hinnata piloodi tulemuslikkust lepitakse osapoolte vahel kokku konkreetsetes tegevus- ja kvaliteediindikaatorites. Hiiumaa haigla kogemuse põhjal vaadatakse, kas Eestis saab edaspidi ka mujal haiglates sellist lähenemist rakendada.

Läänemaa haigla juhataja ja Hiiumaa haigla juhatuse liige Tõnis Siir ootab huviga uue rahastamisviisi piloteerimast Hiiumaal. «Väiksemate üldhaiglate jaoks võib see oluliselt leevendada patsientide vähenemisega kaasnevat ebakindlust. Samas annab võimaluse keskenduda enam koostöö süvendamisele esmatasandi tervisekeskustega ja perearstidega üldiselt.»