:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/19/7599841t1h4368.jpg)
Munaraku külmutamisega on võimalik lapsesaamist 10 või isegi 20 aastat edasi lükata. Seda tehakse kas meditsiinilistel või sotsiaalsetel põhjustel, kuid protseduuri ei pruugi alati saata edu.
Munarakkude külmutamine ei garanteeri elussündi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naiste viljakus hakkab langema kiiresti 30ndate eluaastate keskel. Munarakke soovitakse tuleviku tarbeks külmutada nii sotsiaalsetel kui meditsiinilistel näidustustel, samas piir nende kahe vahel on tihti ebamäärane, rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku viljatusravi keskuse naistearst Kai Haldre saates «Pealtnägija».
Näiteks, kui naine on teadlik, et tema emal oli menopaus 35-40 aastaselt, siis on vastavalt ka viljakas iga väga lühike – see olukord võib, aga ei pea korduma. Igatahes on mõistlik tulla viljakusravi arsti konsultatsioonile.
Dr Haldre selgitas, et kujutlus, et munarakke külmutavad karmid karjäärinaised, ei vasta tõele. «Enamasti on põhjuseks see, et puudub sobiv partner või ei soovi partner last, naised teadvustavad vanusega saabuvat viljakuse langust ja soovivad midagi ette võtta.»
Sugurakkude külmutamist tuleks soovi korral kaaluda viljakust mõjutavate haiguste korral või enne viljakust kahjustavate ravimeetodite kasutamist. Seadusandja poolt ei ole sugurakkude säilitamise aja osas piiri seatud, ITK naistekliiniku viljatusravikeskuses on see 12 aastat, lõplik otsus on kindlasti individuaalne.
Seoses uue külmutamismeetodi – vitrifitseerimise - laialdase kasutuselevõtuga ei ole alates 2012. aastast munarakkude külmutamine enam eksperimentaalne meetod. Seega on maailma kogemus sulatatud munarakkudest saadud raseduste ja sündinud laste tervise tulemuste osas veel suhteliselt tagasihoidlik – paljud naised ei ole veel oma külmsäilitamisel munarakke kasutada soovinud.
Haldre leiab, et tööandjad peaksid toetama lastesaamist viljakas eas, mitte aitama seda edasi lükata nagu on mõnedes maailma suurkorporatsioonides «motivatsioonipakett: Meie firma kulul on teil võimalus oma munarakud külmutada.» «Ma arvan, et naistel ei peaks olema vaid kaks valikut – kas töö või laps,» ütles Haldre. Nii elu- kui töökeskkond peaksid igati toetama et noored saaksid ühendada lastesaamise ja töölkäimise.
«Peame aru saama, et üleskutse munarakud külmutada tuleviku tarbeks, ei garanteeri elussündi. Rasedust ei pruugi tekkida, samuti jääb alati risk raseduse katkemiseks,» tõi Haldre välja. Kõige olulisem edu mõjutav tegur on naise vanus munarakkude hankimisel ja saadud viljastamisvõimeliste, küpsete ja hea kvaliteediga munarakkude arv. On leitud, et alla 35-aastasel naisel tuleks külmutada 20-25 munarakku, et oleks aktsepteeritav šanss elussünniks.
Munarakke saab külmutada enamuses Eesti viljatusravi kliinikutes. Külmutamise protseduur ja rakkude külmsäilitamine ei ole haigekassa teenuste hinnakirjas ja on tasuline. Ei ole teada, kui paljud naised Eestis on munarakke külmutanud. Enamasti on külmutamised seotud meditsiiniliste näidustustega. Oluliselt rohkem külmutatakse aga doonormunarakke ehk neid, mis on mõeldud annetamiseks teistele viljatutele naisterahvastele.