Eestlased, lätlased ja leedukad - kelle tervisenäitajad on parimad?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Aastapäevatseremoonial, Vilniuses presidendipalee esisel väljakul, heisati kõigi kolme Balti riigi lipud.

FOTO: INTS KALNINS/REUTERS/Scanpix

Tänavu tähistavad kolm Balti riiki oma 100. sünnipäeva – Eesti ja Leedu veebruaris, Lätil täitub 100 aastat novembris. Vaatame ja võrdleme Balti riikide elanike tervist ning seda mõjutavaid tegureid. 

Kuigi EL keskmisest jääb Eesti tervisenäitajate poolest alla, on Läti ja Leeduga võrreldes meie inimeste tervis parem, kirjutab sotsiaalministeeriumi ajaveebis Tervise Arengu Instituudi (TAI) analüütik Ingrid Valdmaa.

Oodatav eluiga on Eestis kõrgeim

Peamine elanike üldist tervist iseloomustav näitaja on oodatav eluiga. Läti ja Leedu meestel on EL-is madalaim oodatav eluiga, Eesti mehed oma 73,2 oodatava eluaastaga elavad aga keskmiselt 3-4 aastat kui Läti ja Leedu mehed. Ka Eesti naised elavad lätlastest ja leedukatest keskmiselt kolm aastat kauem ning EL keskmisele jäi see näitaja vaid ühe aasta jagu alla, ilmneb TAI kogumikust «Health in the Baltic Countries 2015» ja Eurostati andmetest.

Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad EL riikides (2015).

FOTO: TAI

Eestil läheb paremini kõigi peamiste tervisenäitajate poolest

OECD on välja toonud neli riskifaktorit, mis otseselt tervist mõjutavad ning tõstavad raskete haiguste tekkeriski: suitsetamine, alkoholi tarvitamine, ülekaalulisus ja õhusaaste. Eesti ja Läti võrdluses on meil igapäevasuitsetajaid ja ülekaalulisi vähem, ka alkoholi tarvitatakse veidi vähem ning õhu kvaliteeti on hinnatud üle kahe korra paremaks. Leeduga võrreldes on Eestis suitsetajate ja rasvunute osatähtsus pisut suurem, kuid alkoholi tarvitatakse Leedus pea poole rohkem. Õhu saastatuse määr jääb Läti näitajaga sarnaselt oluliselt kõrgemale tasemele.

FOTO: OECD/TAI

Eestlased söövad enam puu- ja köögivilju

Füüsilise aktiivsuse näitajates ei ole Balti riikidel suuri erinevusi. Ligi veerand meestest ja viiendik naistest vastas Euroopa Terviseuuringus, et on väljaspool tööaega füüsiliselt aktiivsed vähemalt kaks ja pool tundi nädalas. Regulaarne füüsiline aktiivsus parandab vormi, südame- ja hingamisteede tööd ja vaimset tervist, vähendab riski haigestuda vereringeelundite haigustesse, diabeeti ja pahaloomulistesse kasvajatesse.

Puu- ja köögiviljade söömine vähendab ka südame isheemiatõve, insuldi ja vähki haigestumise riski, alandab vererõhku ning reguleerib vere insuliini taset. Eesti näitajad puu- ja köögiviljade tarbimises on Lätist ja Leedust paremad. Nii eestlased kui ka leedukad söövad neid rohkem kui lätlased. Meil ja Leedus tarbivad üle 40 protsendi meestest ja üle poolte naistest vähemalt korra päevas puu- ja köögivilju. Samas Lätis tarbib sama koguse ligi 35 protsenti meestest ja 45 naistest. 13 protsenti Eesti meestest ja 21 protsenti naistest tarbivad soovitusliku koguse puu- ja köögivilju päevas, Leedus vastavalt 12 ja 16 ning Lätis 9 ja 13 protsenti.

Imikute suremus on Eestis Baltimaade väikseim

Ka tervishoiu areng on inimese tervist tugevalt mõjutanud. Näiteks saab välja tuua imikute surmajuhtude vähenemise. Perioodil 2005–2015 on see Balti riikides vähenenud poole võrra. Eesti näitaja on olnud EL keskmisest oluliselt madalam juba aastast 2009. Ka Läti ja Leedu vastavad kordajad olid 2015. aastaks Euroopa keskmise näitaja lähedale kahaneda jõudnud. Siin on tähtsal kohal sünnitusabi teenuse võimalused ja kvaliteet.

Imikute suremuskordaja 1000 elussünni kohta, 2005–2015.

FOTO: TAI

AIDSi haigestumine Eestis väheneb, Lätis ja Leedus sageneb

Haigestumuse statistikas saab välja tuua HIV nakkuse esmasjuhtude arvu vähenemise Eestis. Haigestumus HIV-i ja AIDS-i on perioodil 2005–2015 Lätis ja Leedus pisut tõusnud, kuid langenud rohkem kui poole võrra Eestis. Siiski oli nakatanute arv toona kõrgeim Eestis. 2015. aastal registreeriti Eestis 20,5, Lätis 19,9 ja Leedus 5,4 HIV esmasjuhtu 100 000 elaniku kohta.

AIDS-i haigestumine on sel perioodil Eestis vähenenud kolmandiku võrra, kuid on Lätis ja Leedus veidi sagenenud. 2015. aastal registreeriti Lätis 6,7, Eestis 1,5 ja Leedus 1,2 AIDS-i esmasjuhtu 100 000 elaniku kohta. Suurem antiretroviirus raviga hõlmatus on üheks AIDS-i haigestumise leviku vähendajaks.

Populaarne

Tagasi üles