Haigekassa: Keila haigla müügitehing ei sõltunud kuidagi haigekassast

Hannes Danilov. Foto: Mihkel Maripuu

Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov möönis, et meditsiiniteenuste ostmisel ei vii vaba konkurents õiglasele teenuse jaotusele ühiskonnas ning et Keila haigla müügitehing ja selle toimumise aeg ei sõltunud kuidagi haigekassast.

«Turu moonutamises ja vaba konkurentsi piiramises süüdistab Villa Benita haigekassat ja terviseametit juba pikemat aega. Paraku ei vii meditsiiniteenuste ostmisel vaba konkurents õiglasele teenuse jaotusele ühiskonnas. Tsiteerin haridusministri sõnu hariduse kohta: «Vaba turg reguleerib küll, kuid mitte vajalikus suunas.» Miks siis meditsiiniteenuse pakkumist (sarnaselt haridusega) on vaja reguleerida? Kahel põhjusel – tervishoid kui avalik hüve ja selgete turutõrgete olemasolu meditsiiniteenuste pakkumisel,» nentis haigekassa juht.

Danilovi sõnul eristub avalik hüve erahüvest selle poolest, et avalikul hüvel on positiivsed lisamõjud – ühe inimese ravimine või ravimata jätmine ei mõjuta mitte ainult seda indiviidi, vaid kogu ühiskonda. Selliseid teenuseid aga ei mõjuta turg vajalikus suunas.

«Näitena võib tuua nii nakkushaiguste kui ka muude terviserikete õigeaegse ravimise, mille tegemata jätmine võib põhjustada ühiskonnale lisakulutusi (epideemiad, töövõimetuspensionid) ja inimesele lisakannatusi. Selleks, et õiged asjad õigel ajal ka tehtud saaks, peab riik nii hariduses kui ka tervishoius sekkuma,» ütles ta.

Danilovi sõnul on turutõrgetest meditsiinis peamine asümmeetriline infojaotus. Patsiendil ei ole küllalt infot, et otsustada, mida osta. Ka juhul, kui patsient teab, mida osta, ei oska ta otsustada, kui palju ja millise hinnaga temale vajalikku teenust osta on vaja. Teenuse osutaja valdab kogu infot ning tarbija ei oska otsustada vajaliku teenuse mahu ja hinna üle, mistõttu vajavad patsiendid kaitset ning meditsiiniteenuse vajaduse ja osutamise tingimuste üle otsustavad nende eest pädevad organisatsioonid. See õigus on Eestis terviseametil ja haigekassal.

Riik on reguleerinud haiglavõrgu arengukavaga aktiivravihaiglate arvu Eestis. Need 19 haiglat tagavad elanikkonnale ööpäevaringse ravi. Haiglavõrgu arengukava haiglate eesmärk on tagada võimalikult ühtlane meditsiiniteenuste kättesaadavus. Kohtades, kus haiglavõrgu arengukava haiglad ei suuda piisaval hulgal vajalikke teenuseid pakkuda, valitakse iga kolme aasta järel täiendavad tervishoiuteenuse osutajaid, kes haiglavõrgu arengukavasse ei kuulu.

Partnerite valikul lähtub haigekassa ravikindlustuse seadusega sätestatud asjaoludest. Nende alusel kehtestab haigekassa nõukogu valiku hindamise kriteeriumid. Teenuseosutajate valikut on haigekassa korraldanud 2001. aastast alates.

«Lääne Harjumaal, kus teenust osutab haiglavõrgu arengukavasse kuuluv Põhja-Eesti Regionaalhaigla Keila osakond, ei kuulutanud haigekassa valikut välja, sest Keila haigla katab sealse teenuse vajaduse. Vajadust hinnatakse piirkonna vanemaealise elanikkonna arvu ja järjekordade olemasolu järgi raviasutuses,» selgitas Danilov.

«Üks olulisemaid lepingu sõlmimise tingimusi on see, kas asutusel on tegevusluba. Tegevuslube teenuseosutajale annab välja terviseamet. Kuna tegevusloa tingimused on samad nii Villa Benitale kui ka Keila haiglale, ei ole selle alusel neid haiglaid võimalik eristada. Haigekassa eeldab, et tegevusluba on väljastatud raviasutusele, kes vastab teenuse osutamiseks kehtestatud tingimustele,» lisas ta.

Danilov möönis, et müügitehing ja selle toimumise aeg Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) ja sihtasutus PJV Hooldusravi vahel ei sõltunud kuidagi haigekassast. Tehing viidi läbi võlaõigusseaduse alusel.

«Tihtipeale aetakse segamini haiglate juriidiline staatus. Seda teeb oma artiklis ka Villa Benita juht, kui ta väidab, et nemad peavad patsiendilt suuremat omaosalustasu võtma. Eestis on kõik haiglad eraõiguslikud, ehk erahaiglad. Haiglaid eristab lepingu olemasolu haigekassaga. Kui on leping haigekassaga, kehtestab teenuse hinna ja patsiendi omaosaluse suuruse haigekassa teenuste loetelu. Kui lepingut ei ole, kehtestab iga raviasutus oma hinnakirja ise ja kogu hind tuleb tasuda patsiendil,» selgitas haigekassa juhatuse esimees.

«Kui keegi plaanib Eestis avada raviasutuse, peab ta arvestama, et tegevusluba annab õiguse teenust osutada, kuid sellega ei kaasne tingimata haigekassa lepingut. Lepingu haigekassaga saab raviasutus, kui ta ei kuulu haiglavõrgu arengukavasse, läbides valiku protseduuri. See tähendab, et raviasutuse omanik, nagu iga teinegi ettevõtja, võtab äririski. Seda tegi ka Villa Benita omanik. Liberaalses ühiskonnas võib igaüks sellist riski võtta, kuid peab arvestama ka riski realiseerumise tõenäosust ja mõju. Tundub, et Villa Benita riskianalüüs ei ole vastanud reaalsetele oludele,» lisas Danilov.

Haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel selgitas, et kuna Keila haigla kuulus PERHi koosseisu ja kuna kõikide haiglavõrgu arengukava haiglatega sõlmitakse lepingud alati viieks aastaks, ongi haigekassal Keila haiglaga hooldusravileping.

Koppel lisas, et kuna Keila haigla katab ära Lääne-Harjumaa vajadused, siis seal ei olnud vajadust osta rohkem hooldusravijuhte. Villa Benita on aga juhtumisi samas piirkonnas. «Meil ei olnud vaja Villa Benitalt osta täiendavaid juhte. Nüüd, kui leping läks PERHilt üle nii-öelda erategijale, ehk mitte haiglavõrgu arengukava haiglale, siis see muudab situatsiooni.»

«Me sõlmisime PERHiga lepingu juba 2009. aastal, see leping on kehtinud juba kaks aastat ja nüüd me sel aastal kuulutasime küll välja täiendavad valikud nendel erialadel ja nende teenuste katmiseks, mida haiglavõrgu arengukava haiglad ära ei suuda katta, aga PERH suudab hooldusravi seal piirkonnas ära katta, et me ei ole tegelikult Lääne-Harjumaal täiendavat hooldusravi valikut välja kuulutanud,» ütles Koppel.

«Hüpoteetiliselt, kui oleks olnud niimoodi, et PJV oleks ära ostnud Keila haigla juba 2009. aastal, niimoodi, et ühtegi haiglavõrgu arengukava haiglat seal piirkonnas poleks teenust pakkumas olnud, siis tõepoolest oleks tekkinud konkurents nende kahe raviasutuse vahel ja siis me oleksime saanud arvestada ka Villa Benita pakkumist. Siis nad oleksid olnud ühtsetel alustel võrreldavad,» möönis haigekassa avalike suhete juht.