Jõgeva haigla juht: korruptsioonini viib ravi defitsiit ja arstide väikesed palgad

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Jõgeva haigla juht dr Peep Põdder.

FOTO: Eero Vabamägi

«Kui kõiki inimesi saaks võtta hooldusravile ja poleks järjekorda, siis ei saaks korruptsiooni tekkida,» ütles Jõgeva haigla juht dr Peep Põdder Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTK) arstide korruptsioonikahtlustuse saamise kohta. 

Keskkriminaalpolitsei töötajad pidasid teisipäeval kinni LTK hooldusravikliiniku juhataja Mark Levini ja õendusjuhi Mare Leppiku, neid kahtlustakse korduvas altkäemaksu võtmises hooldusravikliinikus ravil olnud patsientide lähedastelt.

Dr Peep Põdder leiab, et targem oleks võidelda korruptsiooni põhjustega kui libastunud arstide ja õdedega, vahendab Pealinn. «Üks võimalik korruptsiooni põhjus on defitsiit. Kui mingi teenus on defitsiitne, seda ei jagu kõigile, siis loob see korruptsioonile soodsa pinna, sest meil on suuremas osas tegemist riikliku meditsiiniabiga. Aga riik ei ole suuteline tagama kõigile kiiret meditsiiniteenust nii palju, kui seda vaja oleks,» nentis ta. 

Teine asi, mis sunnib meditsiinitöötajaid altkäemaksu võtma, on väikesed palgad. Põdderi arvates on riik saanud korruptsiooni põhjustest aru kahel juhul – prokuröride ja kohtunike puhul, kelle palka on oluliselt tõstetud, põhjendades seda korruptsiooni ära hoidmisega. «Kõigi teiste elualade puhul on see jäetud inimeste südametunnistuse asjaks. Ühiskonnas, kus puudub defitsiit ja inimesed on hästi tasustatud, on korruptsioonirisk pea olematu,» sõnas ta. 

Haigla juht tõi arstide ülekoormusega seoses välja veel ühe probleemi. Arstidele pakutakse raha tema hinnangul ka seepärast, et loodetakse saada isiklikku tähelepanu ja erilisemat kohtlemist, et arst leiaks rohkem aega patsiendiga tegeleda.

«See on terve meie meditsiini probleem, et pole arsti ja patsiendi sügavamat suhet. See tuleneb arstide suurest töökoormusest. Esmatasandi perearst, kellel peaks olema kõige usaldusväärsem suhe patsiendiga, ei jõua lihtsalt iga patsiendiga pikalt suhelda nii, et ka patsient ise tunnetaks pühendumist. Patsient mõtleb hirmuga, kas arstil on üldse minu jaoks aega,» rääkis ta. 

Loe lugu täismahus Pealinnast

Tagasi üles