5 märki lisaks janule, et sind kimbutab veepuudus

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panthermedia.net / Olga Sergeeva

Janu tekkimine annab märku, et kehal juba on veepuudus ning tegu on appihüüdega. Leidub aga veel mõneti üllatavaid märke, mis viitavad, et peaksid hakkama rohkem vett jooma.

Portaal Self vahendab märke, mis viitavad märkimisväärsele veepuudusele.

Hingeõhk hakkab haisema. Sellel on küll teisigi põhjuseid, ent üheks neist võib olla vedelikupuudus. Nimelt leidub süljes ensüüme, mis võitlevad suus leiduvate halba haisu tekitavate bakteritega. Kui oled vedelikupuuduses, väheneb ka ensüümide toime baktereid tõrjuda, mis tipnebki ebameeldiva lõhna eritamisega.

Muutud hajameelseks. Vedelikupuudus takistab keskendumist – kui oled juba tükk aega tööd teinud ning unustanud sealjuures juua, võib töövõime turgutamiseks abi olla paarist klaasitäiest puhtast veest või tassist taimeteest.

Tekivad meeletud isud. Mõnel maiustuste, mõnel soolaste snäkkide järgi – igaühel oma. Organism vajab vedelikke, et korralikult funktsioneerida. Kui ta neid ei saa, antakse ajule signaali, et kehal on vaja muud kütust. See ei pea aga olema magus sõõrik, mille järele tekkinud isu sageli veepuudusega sassi aetakse. Joo parem klaas või kaks vett, oota natuke ning mõtle uuesti, kas isu on veel alles.

Nahk hakkab kaotama oma elastsust. See võib väljenduda näiteks näonaha kuivaks muutumises kui ka selles, et nahk on katsudes justkui tihke ja kõva. Ilma piisava vedelikuta saab naha elastsus kannatada.

Lõpetad higistamine. Higistamine on igati normaalne nähtus, ent kui higi eritub väga vähe, näitab see, et vedelikutase kehas on niivõrd madal, et keha püüab seda vähestki olemasolevat kinni hoida. Mõnel puhul võib higi vedelikupuudusest tingituna aga hoopis tugevalt haisema hakata.

Veejoomist tasub järk-järgult harjutama hakata. Kui sa pole harjunud puhast vett jooma, maitsesta seda esialgu marjade, sidruniviilu või piparmündilehtedega, mis teevad maitseelamuse veidi värvikamaks. Püüa esmalt hakata jooma klaasitäis vett kasvõi iga toidukorra juurde, et seda kogust siis järk-järgult suurendada. Vedelikuvajaduse täitmisel on abiks ka vesised puu- ja köögiviljad (kurk, tomat, arbuus, melon, pirn jm).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles