Riigi teaduspreemia laureaat Joel Starkopf: näen liiga palju õpitud abitust

Haapsalu 20.02.2018 Kultuuri- ja teaduspreemiad. Pildil Joel Starkopf FOTO:SANDER ILVEST/EESTI MEEDIA

FOTO: SANDER ILVEST/Eesti meedia / Scanpix Baltics

Valitsuselt riigi teaduspreemia pälvinud TÜ Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja Joel Starkopf ütles tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid», et on näinud viimasel sajandil tervishoiu meeletut arengut, kuid palju esineb praegu ka õpitud abitust. 

Starkopfi ja Annika Reintam Blaseri töö kandis pealkirja «Kõhuõõnesisese rõhu tõus ja seedetrakti puudulikkus intensiivravi haigetel».

Kliiniku juhataja peab kõige olulisemaks, et preemiaga märgiti ära kliiniline meditsiin. «Minu ja Annika uurimus põhines meie oma haigetel, mis kinnitab, et igapäevase töö analüüsimisel on võimalik jõuda huvitavate tulemusteni,» rääkis Starkopf. Ta selgitas, et teadustöös mõõdeti kõhukoopasisest rõhku. Kui õigel ajal teadvustada rõhu tõusu, on seda võimalik ravida ja tüsistusi ära hoida.

Starkopf on veendunud, et teadus on arstitöö lahutamatu osa, praktika peab baseeruma uuringutel. «Mind kannab edasi uudishimu, soovin teada, miks ja kuidas. Samas on teadlane alati olemuselt kahtlev tüüp – ta uurib, jõuab tulemuseni, kinnitab, et 80 protsenti on nii, aga… See «aga» jääb alati,» ütles preemia laureaat, lisades, et missioon on jätkuvalt teaduspõhiste arvamuste viimine ühiskonda. 

Samas ei tasu unustada ka mõnda head vanaema nippi, näiteks juua teed, kui külmetushaigus kallal. «Aga ma olen ka vaktsineeritud ning minu suureks plussiks on see, et saan alati pöörduda perearsti poole, kelleks on mu abikaasa,» naeris Strakopf.

«Kui tõsiselt rääkida, siis näen liiga palju õpitud abitust – iga inimene peaks ikkagi suutma plaastri ise haavale panna, nohu ja kurguvalu ravida. Aga ka õigel ajal aru saada, millal on aeg arsti poole pöörduda – seetõttu pean kooli terviseõpetuse tundi väga oluliseks,» sõnas ta.

Kui tavainimene saab teadmised põhikoolist ja gümnaasiumist, siis arst õpib kogu elu. «Täna küsime, et kui tehisintelligents suudab sortida teadaolevat infot kiiremini kui inimaju, siis mis on arsti ülesanne? Arvan, et arst ei kao niipea kuhugi, jätkuvalt on tema suhtleja ja psühholoogiliste momentide tajuja,» on Starkopf veendunud.

Homse Eesti Vabariik 100 eel tunnustas Starkopf Eesti tervishoiu meeletut arengut viimasel sajandil. «Mis me sajast aastast räägime, võtame näiteks vastsündinute suremuse, mis on 20 aastaga kordades vähenenud ning kus Eesti on viie tippriigi hulka tõusnud,» lisas tunnustatud arst, kes homme on koos lähedastega vanemate korraldatud traditsioonilisel vastuvõtul. 

Kuule saadeti SIIT.

Tagasi üles