Regionaalhaigla kirurg siirdas eestlannale uue südame

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Regionaalhaigla kardiokirurg Günter Taal võttis selle, et ka eestlastele oleks võimalik  südameid siirdada oma südameasjaks juba 2009. aastal.
Regionaalhaigla kardiokirurg Günter Taal võttis selle, et ka eestlastele oleks võimalik südameid siirdada oma südameasjaks juba 2009. aastal. Foto: Erik Prozes / Postimees

Regionaalhaigla kardiokirurg dr Günter Taal siirdas jaanuaris koostöös Soome kolleegidega Helsingi Ülikooli Keskhaiglas 53-aastasele eestlannale uue südame.

Valmisolek südame siirdamiseks peab olema nii arstidel kui ka patsiendil ööpäevaringselt. Ka 25. jaanuari õhtupoolikul tuli tegutseda väga kiiresti, sest dr Taal oli just lõpetanud Regionaalhaiglas operatsiooni ja lendas seejärel Helsingisse, kus öösel toimus Helsingi Ülikooli Keskhaiglas edukas südamesiirdamine. Hommikul pärast siirdamise lõpetamist tuli dr Taal kohe esimese lennukiga tagasi, kuna ees ootas juba järgmine operatsioon koduhaiglas.

«Patsient kosub Eestis ja ta enesetunne on hea, operatsiooni käigus sai eestlanna Soomest pärit südame,» kinnitas dr Taal. Tegemist on teise Eestist pärit patsiendiga, kellele dr Taal südame siirdas. Eelmise aasta suvel sai uue südame 54-aastane Eestist pärit mees.

«Põhjamaade elundisiirdamiskeskusi liitva Scandiatransplant liikmena on meie võimalused patsiente aidata oluliselt laienenud, just seetõttu on eestlased saanud kiiresti siirdamisoperatsioonile ja doonororganite valik on oluliselt suurem. Eestis oleksime oodanud sobivat doonorsüdant tõenäoliselt mitu aastat,» nentis kirurg.

Edaspidi jäävad südamesiirdamise läbinud patsiendid Eesti kardioloogide hoolika jälgimise alla, Regionaalhaiglas koordineerib patsientide ravi dr Pentti Põder. Ta sõnas, et operatsioonijärgne nõustamine ja jälgimine on paranemisprotsessis väga oluline. «Tihe koostöö Helsingi Ülikooli Keskhaiglaga transplantatsiooni kõikides aspektides on jätkuvalt meie tegevuse nurgakiviks,» lisas dr Põder.

Lisaks südamesiirdamisele jätkuvad PERHis ka vasaku vatsakese abistamisseadme (LVAD) implantatsioonid. Viimane operatsioon, järjekorras kuues, teostati 22. jaanuaril. See patsient on edukalt kodus taastumas ja südamepuudulikkusest tingitud kliiniliste näitajate paranemise järel on arstidel plaanis jätta ta südamesiirdamise ootele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles