Neuroloog vastab: mis põhjustab öist käte suremist?

Businessperson Holding Painful Wrist Foto: Andriy Popov/PantherMedia / Andriy Popov

Käte suremine annab endast ebameeldivalt märku päeval ega lase ka öösiti korralikult magada. 

Näiliselt tavaline probleem on paljudele muutunud häirivaks mureks, sest valu võib kiirata ka käsivarde ja kaela.

Närvihaiguste kliiniku juhataja Katrin Gross-Paju. Foto: Lääne-Tallinna keskhaigla

Vastab Lääne-Tallinna keskhaigla närvihaiguste kliiniku juhataja ja neuroloog Katrin Gross-Paju:

Miks käed öösel ilma põhjuseta surevad?

Põhjuseks, miks inimesed kaebavad öist käte suremist, on kõige tavalisem närvi survesündroom. Käte suremistunnet põhjustab surve käe mediaannärvile randmepiirkonnas, nn karpaaltunneli piirkonnas, kus on anatoomiliselt närvi jaoks ruumi suhteliselt vähe.

Surve tekke põhuseks peetakse ühelt poolt ümbritsevate kudede turset, mis surub närvile, ja teisalt ka võimalikke kudede liiteid karpaaltunnelis, mida närv läbib enne sõrmedeni jõudmist. Surve takistab mediaannärvi närviimpulsside normaalset edasiandmist sõrmedele. Seetõttu nimetatakse öist käte suremist sageli karpaalkanali sündroomiks (ka karpaaltunneli sündroomiks).

Karpaalkanali sündroom esineb üsna sageli, kuni 3,8 protsendil elanikkonnast. Paljudele inimestele on see näiliselt tavaline probleem kurnav ja häiriv haigus, sest see annab endast ebameeldivalt märku päeval ega lase ka öösiti korralikult magada. Võib juhtuda, et valu kiirgab ka käsivarde või isegi kaela.

Kas see on seotud tööga või asendiga?

Reeglina pole karpaalkanali sündroomil ühte konkreetset põhjust. Üsna harva põhjustab survet medianusele konkreetne faktor: ülekoormus, trauma, põletik. Käte suremist esineb sagedamini ka raseduse ajal. Küll on see haigus seotud sooga – naistel esineb seda haigust oluliselt sagedamini kui meestel.

Vanasti peeti karpaalkanali sündroomi tõepoolest peamiselt ülekoormushaiguseks ning arvati, et see on seotud raske füüsilise tööga. Tänapäeval on karpaalkanali sündroom probleem ka näiteks arvutiga töötavatel inimestel. Reeglina annab tunda rohkem see käsi, mida rohkem kasutatakse (paremakäelistel parem käsi).

Mida saaks selle vältimiseks teha?

Kuna enamasti konkreetset põhjust käte suremisel ei ole, siis pole olemas ka konkreetset võimalust käte suremise vältimiseks. Üheks riskifaktoriks karpaalkanali sündroomi tekkeks on randmete ülekoormus: seega võiks olla ettevaatlik suure koormusega maalritööde, aiatööde ja muude randmete koormust järsult suurendavate tegevuste planeerimisel. Kui pingeline tööperiood on möödas, mööduvad sageli ka sümptomid.

Praktikas sageli soovitame labakäte monotoonset liikumist nõudvate tööde korral (õmblustöö, töö arvutiga, viimistlus jms), regulaarselt väikeseid puhkepause: tuleks lõdvestada käsi ning teha kergeid sõrmede liikumisega seotud harjutusi.

Kas käte ilma näilise põhjuseta suremisest võib välja areneda ka mõni raskem seisund (kas see on üleüldisele tervisele kuidagi ohtlik)?

Reeglina öise käte suremisega muud haigused ei alga ning käte öist suremist põhjustab peaaegu alati karpaaltunneli sündroom. Käte tuimustunnet võib esineda ka teiste haiguste korral nagu diabeet, reumaatilised haigused ja sclerosis multiplex. Kui inimesel on kaasuvate haiguste foonil käte tundlikkuse häired, siis on see vaid tagasihoidlik probleem paljude teiste haigusspetsiifiliste sümptomite foonil.

Raviks soovitatakse kergematel juhtudel kasutada vaid käeortoose, mis hoiavad käed randmetest sirgetena ning takistavad edasise surve teket mediaannärvile. Ortoose soovitame enamasti kasutada öösiti, vajadusel ka päeval. Kui probleemid püsivad või süvenevad, tuleks kindlasti konsulteerida perearstiga.