Noortel meestel esinevat haruldast vähivormi ennetab enesevaatlus

Munandivähk tabab enamasti just nooremaid mehi.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Varakult avastatud munandivähk allub ravile, mistõttu on oluline märgata munandites tekkinud muutusi. 

Munandivähk on harvaesinev kasvaja, moodustades meeste pahaloomulistest kasvajatest kõigest ühe protsendi. Samas on munandivähk just noorte, 20–35-aastaste meeste hulgas kõige levinum, kirjutatakse tervisenõustamise portaalis Kliinik

2006. aastal diagnoositi Eestis meestel vanuses 20–39 aastat 12 munandivähi esmasjuhtu. Munandivähi teket soodustavad tegurid on peitmunandilisus ehk krüptorhism, arenguhäire, mille puhul munand ei ole laskunud munandikotti. Risk püsib ka sel juhul, kui mittelaskunud munand on oma normaalsesse kohta paigaldatud kirurgilisel teel. Munandivähi riski suurendab ka munandi alaareng ja varem esinenud munandivähk. 2–3 protsendil munandivähihaigetest võib teises munandis areneda samaaegselt või aastaid pärast ravi teine kasvajakolle. 

Varakult aitab avastada enesevaatlus

Kasvaja varajasel avastamisel on väga oluline osa enesevaatlusel. Mõnes USA osariigis õpetatakse seda kohustuslikult keskkoolis, mujal maailmas on selline õpetus juhuslikku laadi. Uurida tuleb võrdlevalt mõlemat munandit, nende suurust, kuju ja konsistentsi.

Munandi pahaloomulisele kasvajale viitavad: 

  • valutu koetihend,
  • munandikoti paikne tihkestumine või kuju muutus,
  • valu munandis, mis võib kiirguda ka samale poole vaagnaluusse,
  • munandikoti suurenemine vedeliku kogunemisest sellesse,
  • ägedalt alanud põletikulaadne protsess munandis. 

Mõnikord ei ole esmased sümptomid seotud mitte munandiga, vaid on põhjustatud juba vähisiiretest ehk metastaasidest. Kui kasvaja levib kõhukoopas paiknevate suurte veresoonte ümbruses asuvatesse lümfisõlmedesse, on suurenenud sõlmed tuntavad ka läbi kõhukatete käega komplemisel. Sageli kaasneb selja- ja kõhuvalu.

Vähk võib maskeeruda neeruhaiguseks

Kui vähkkasvaja tõttu suurenenud lümfisõlmed suruvad kinni neerust väljuva kusejuha, tekib pais neeruvaagnas ning arst võib esmalt kahtlustada hoopis neeruhaigust. Munandivähi levikul kopsudesse on mõnikord esmasteks kaebusteks köha, hingeldus ning üldine nõrkus ja väsimus. Hormoone eritav munandivähk võib põhjustada rinnanäärmete suurenemist, mis on enamasti mõlemapoolne, kuid vahel ka ühepoolne. See sümptom mehel viitab munandi pahaloomulisele kasvajale. 

Munandikasvajate harulduse ja ravi keerukuse tõttu on aga eriti oluline, et haiged satuksid onkoloogi juurde võimalikult varakult. Haiguse kindlaks tegemiseks uuritakse munandeid võrdlevalt, hinnatakse lümfisõlmede suurust neid sõrmedega kombates ehk palpeerides, tehakse ultraheliuuring, mis võimaldab avastada üle kolme millimeetrise läbimõõduga kasvajaid. Võimalike metastaaside avastamiseks määratakse kasvaja markerid veres, tehakse kopsude röntgenuuring ning rindkere ja kõhukoopa kompuutertomograafiline uuring. 

Viljatuks ei tee vähk, vaid kiiritus

Munandivähi ravis rakendatakse kombineeritult kirurgilist, keemia- ja kiiritusravi. Konkreetne ravitaktika sõltub vähi tüübist, arengustaadiumist ning haige üldseisundist. Ühe munandi eemaldamine ei mõjuta mehe viljastamisvõimet. Ajutine või ka püsiv viljatus võib tekkida pärast kiiritus- või keemiaravi. Probleemi lahendab enne ravi talletatud sperma külmutamine ja säilitamine spermapangas.

Seksuaalfunktsiooni häireid tekitab sageli psüühiline pinge, mis kaasneb diagnoosi ja raviga. Üldjuhul erektsioon pärast kasvaja ravi säilib, küll aga võib agressiivne kemoteraapia libiidot tunduvalt vähendada. Kõhukelmetaguste lümfisõlmede kirurgiline eemaldamine võib närvikiudude kahjustuse tõttu põhjustada ejakulatsioonihäireid. 

Tagasi üles