Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Mis juhtub kehaga, kui asendad kohvi teega?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Jiri Hera/PantherMedia / Jiri Hera

Mõlemal joogil on oma head ja vead, kuid kuna «kohvisõltuvus» on sagedasem, siis tasub ka teada, mida kohvijoomise vähendamisel oodata võib.

Portaal Reader’s Digest avaldab, millised kõrvalmõjud võivad kaasneda kohvist loobumise või selle joomise vähendamisega.

Hammaste värvus võib muutuda. Sage kohvijoomine võib jätta hammastele oma jälje. Kui kohvist loobud ning hakkad jooma rohelist või valget teed, on võimalus, et hoolika hügieeni ja tervisliku toitumise tulemusel taastub hammaste valge värvus.

Kolesteroolitase alaneb. Värskelt keedetud kohvis, mida pole lastud läbi paberfiltri, säilivad kaks ühendit – kafestool ja kafeool -, mis võivad järjepidevalt tarbides tõsta kolesteroolitaset. Kui kohvijoomine lõpetada või seda vähendada, võib pikemas perspektiivis alaneda ka kolesterool.

Tekkida võivad peavalud. Kui sagedane kohvijooja selle ühel hetkel lõpetab või drastiliselt koguseid vähendab, võivad kaasneda peavalud. Sisuliselt on tegu võõrutusnähtudega, kui oled harjunud palju kohvi jooma ning jätad selle järsult katki. Peavalude esinemine oleneb sellest, kui tundlik sa kofeiinile oled ning kui kiirelt selliseid muutusi teed. Kui keha uue harjumuse omaks võtab, kaovad ka valud.

Une kvaliteet muutub. Kuna kohvis on rohkem kofeiini kui mistahes tees, on väga tõenäoline, et vähem kofeiini tarbides uinud kiiremini ning magad paremini.

Ärevus taandub. Inimene, kes on harjunud jooma üle 3-4 tassitäie kohvi päevas, stimuleerib oma organismi liigselt. Kui ta on sealjuures kofeiini osas tundlik, kaasneb kohviga liialdades sageli närvilisus ja kergesti ärritumine. Kui asendada vähemalt osa suurest kohvikogusest taimeteega, siis taandub ka närvilisus.

Diabeedirisk võib tõusta. Mitmed uuringud on viidanud, et (suhkruta) kohv võib ennetada II tüübi diabeedi tekkeriski, ent miks täpselt, on teadmata. Kohvijoomist on seostatud insuliinitundlikkuse suurendamisega. Tee joomine ilmselt sama tulemust ei anna, kuid tuleb rõhutada, et kohv üksinda nagunii diabeeti ei enneta, vaid seda peab toetama kogu elustiil.

Lihaskrambid võivad väheneda. Liigne kohvijoomine võib häirida magneesiumi imendumist organismis, magneesiuminappust omakorda seostatakse lihaskrampidega. Kui vahetad kohvi tee vastu, võid sellest probleemist lahti saada.

Kaasneda võivad tujumuutused. Uuringud on näidanud, et kohv tõstab tuju ning vähendab depressiooniriski. Põhjus võib olla nii heas maitses, turgutavas mõjus kui ka sellest, et kohvi juuakse sageli seltskonnas. Kui kohvijoomist vähendad, tuleb arvestada, et kaasneda võivad järsud tujumuutused. Neidki võib pidada kohvi «võõrutusnähtudeks» nagu peavalusid.

Vedelikuga varustatus paraneb. Kui võrrelda omavahel kohvi ja teed, siis viimane aitab märksa paremini täita keha vedelikuvajadust. Osa vajalikust vedelikust omandame ka kohvi juues, ent selle peale ei saa lootma jääda – keha vajab ikkagi puhast vett. Piisavalt vedelikke tarbides püsib nahk kaunina ning kogu keha toimib paremini.

Märksõnad

Tagasi üles