Südamearst Margus Viigimaa: külmaperioodil on suremus infarktidesse kõrgem

Arstiteadlane ja kardioloog Margus Viigimaa. Foto: TOOMAS TATAR/PM/SCANPIX BALTICS

Kardioloog Margus Viigimaa sõnul sagenevad talvel südame- ja veresoonkonnaga seotud surmad, sest külm ilm mõjub eakate ja südamehaigete tervisele väga raskelt.

Seda nimetatakse kardioloog Margus Viigimaa sõnul südame- ja veresoonkonnahaiguste talvefenomeniks. «Ei saa öelda, et suremus lausa kahekordistuks, kuid kõik haiguste riskitegurid ja näitajad on talveperioodil, oktoobrist aprillini, kõrgemad,» rääkis Viigimaa.

Verehüübimisvõime suureneb tugevas külmas ning trombide tekke oht suureneb. Samuti kõrgeneb vere kolesteroolitase ja vere viskoossus tõuseb, mis kõik tõstab trombide, infarkti ja insuldi ohtu. Vere adrenaliini ja noradrenaliinitase tõuseb. Külma ilmaga tõuseb südame löögisagedus, pulss, vererõhk.

Külma ilma mõju südamehaigetele on Viigimaa sõnul palju uuritud. «Südamepuudulikkusega inimestel on külmaperioodil rohkem infarkte ja suremus infarktidesse on kõrgem. Samuti on tervise halvenemist nähtud koronaarhaigustega, näiteks stenokardiaga patsientidel, südame rütmihäireid esineb rohkem ning virvendusarütmia hood sagenevad,» rääkis kardioloog. Tema sõnul tekitab üle 15 kraadise külma õhu sissehingamine arterites spasme ja ahendab veresooni.

Ka tugev lumesadu toob endaga kaasa infarktide tõusu. Inimesed hakkavad lund lükkama või sumpavad paksus lumes. Tervele inimesele see ei tee midagi, aga raskelt südamehaigele võib selline äkiline pingutus eluohtlik olla.

«Kui külma on miinus 15 kraadi ja rohkem, siis peaks nõrgema tervisega inimene kindlasti väljas ettevaatlik olema,» rääkis arst. Õnneks on selliseid päevi aastas vähe ning muul ajal soovitab Viigimaa kindlasti ka talvel väljas liikuda.

Liikumise puhul on oluline regulaarsus, sõnas Viigimaa. Regulaarsed liikumisharjutused hoiavad liigesed töös. Miinus viie või kümne kraadine külm õhk ei ole sissehingates enam nii ohtlik ja spasme ei tekita. Tegelikult peaks igaüks 15 või 20 kraadise külmaga sportlikest tegevustest hoiduma, sõnas Viigimaa.

Talvel kasvab kehamassi indeks, sest kehakaal tõuseb. Inimesed liiguvad talvel vähem ja just eakate puhul näeb südamearst, et olmeliikumine on väga väike. Väga hea treening on ujumine ja vesivõimlemine, kodus tehtud harjutused kompenseerivad arsti sõnul suurepäraselt õues oldud aja.

Eakatel võib külma ilmaga kehatemperatuur ohtlikult madalale langeda ilma, et nad seda tunneks. Sellega kaasneb loidus, väsimus ja ebaadekvaatne olek, kus inimene ei saa ise aru, et tal külm on.Lisaks tuleb olla ettevaatlik, kui ennast on liiga soojalt riidesse pandud. «Kui inimene hakkab külma ilmaga tugevalt higistama, siis südamehaige peaks sellisel puhul kindlasti tagasi pöörduma,» rääkis Viigimaa.

Alkohol aga süvendab arsti sõnul külmaga tekkivaid probleeme, sest laiendab veresooni. «Alkoholist tekib küll näiline heaolutunne, kuid inimene muutub ebaadekvaatseks ja lihtsalt ei saa enam aru, et tal on külm,» sõnas Viigimaa. Seetõttu ei soovitanud ta peale alkoholi joomist välja külma kätte minna. Kui üldse siis võiks ühe dringi võtta pigem käredast külmast tuppa jõudes.